Lõvil peab olema kogu aeg teater, teda peab ümbritsema lõbus seltskond, kus saab nalja. Samas on Lõvi ka ise aktiivne, vahel isegi agressiivne. Lõvid on näiteks Mart Sander ja Kristiina Heinmets.”

Igor Mangi ennustustega Maalehte müüakse iga aasta lõpus üle kahe korra rohkem kui tavapärast Maalehte. Mida see nimi sinule ütleb?

Igor Mang on mulle eelkõige onu, keda perekondlikel sündmustel kohates suu lahti juba väiksest peale sai kuulatud. Nõukogude režiimi ajal olid tema sõnavõtud väga julged. Mäletan, kuidas vanaema Leida oma Männiku korteri pisikeses köögis endale suhkruvett segas ja teelusikat närviliselt vastu kruusi kõlistas.

Onu Igor oli taas lagedale tulnud hiilgavate NSV Liidu hävimise ennustustega. II maailmasõja puhkedes tuli vanaisa Nikolail Punaarmees Nõukogude riigi eest sõdida ning tema jaoks ei olnud need meelt mööda. Vanaisa oli läbi elanud sõja, näinud selle hävitavat poolt ja kaotanud palju lähedasi inimesi ning mässumeelne Igor justkui kuulutas, et ta on vale asja eest sõdinud. Eks vanaema kartis, et keegi kaebab tema poja Igori peale, et see ajab nõukogudevastast poliitikat.

Onu Igor on kõige isetum inimene, keda ma tean. Tema jaoks on tähtis universumi energia, mitte maised tühised materiaalsed väärtused. Tal on suur süda ja erakordne anne omada visiooni maailmast. Ta teeb kõike suure südamega ja armastusega. Ilustamata ausus paneb Maalehte ostma.

Igor Mang ja Sulfa. Foto: Robert Parelo

Igor mainib äsja ilmunud raamatus “Igor Mangi elu ja astroloogiatarkused” kaks korda oma õetütart Kristiinat ja seda, et oled Miss Estonia. Mõlemal korral ta aga rõhutab, et Kristiina on Lõvi märgist. Kui põhjalikult oled onult saanud selgitust, milline Lõvi on ja kas oled n-ö tüüpiline Lõvi märgi esindaja?

Onu Igoriga on meil olnud mitmeid väga sügavaid maailma piire kompavaid vestlusi. Minu elu kriitilistel momentidel on onu Igor mind avasüli vastu võtnud oma Kadrioru korteris. Elegantselt on ta juhatanud mu oma kabinetti mitme tuhande raamatu vahel asuvale veidi kulunud padjaga kaetud pingile, valmistanud rohelise kuuma tee ja pakkunud tee sisse värsket mett. Istunud oma suurde nahksesse tugitooli ja muhelevalt mulle otsa vaadanud.

Ta ei ole kunagi öelnud, millise valiku ma peaksin tegema, kuid on alati andnud juhtnööre, mis tulevikul minu jaoks varuks on.

Jah, ma olen sündinud hobuseaastal Lõvi tähtkujus. Kui olin mõnepäevane, tegi onu Igor mulle esimese horoskoobi. Seal on kirjas: hea südamega, veetlev, suurele lavale loodud, reisib kogu maailma läbi...

Onu Igor rõhutab alati: „Kristiina, sulle on sünni hetkel kaasa antud viis kaitseplaneeti. Tavaliselt on kaitseplaneete üks või kaks ja on inimesi, kellel ei ole ühtegi. Ära karda midagi.“ Siis tehtud sünnihoroskoop on mul tänaseni alles.

Iga kord, kui meie suguvõsasse sünnib uus ilmakodanik, teeb onu Igor talle horoskoobi.

Kas sul on olnud elus kuidagi kergem valikuid teha tänu sellele, et onu ütleb, et sul on teiste inimestega võrreldes erakordselt palju kaitseplaneete? Kas sa oled mõnikord selgelt tunnetanud, et universum sind kaitseb?

Sellele on keeruline vastata. Pigem on onu mulle andnud julgust mitte karta elada. Julgust riskida, julgust vastu võtta nii võite kui kaotusi. Ma olen väga tänulik kõige üle, mis saatusel on mulle varuks olnud, ning mõistnud, et kui soovitakse halba, tuleb see mitmekordse halvana tagasi.

Kas sa mäletad, kui vana olid, kui said aru, et sinu onu on teistsugune kui teiste laste onud?

Nii minu isa vend onu Mati kui ema vend onu Igor on minu jaoks olnud mõlemad erilised. Mu meelest lapsena ei mõelda, kas minu onu on samasugune nagu teistel!

Millised üldse on su lapsepõlve ja kooliaja mälestused onust?

Ma mäletan väga eredalt onu Igori ja tema endise abikaasa Ülla pulmi Tallinna vanalinnas Neitsitorni restoranis. Ma olin väga uhkes pruutneitsi staatuses ja rõõmuga mängisin onu Igori nelja-aastase tütre Mariaga.

Varateismelisena oli mul uue silmarõõmu tekkimise järel komme, et ema teadmata helistasin onule salaja uudishimust ja küsisin, mis on tulemas. Minu suureks kurvastuseks teadis onu täpselt, millal ta silmapiirilt kaob! Ja loomulikult on meeles see lause, mida onu mulle nii muuseas pärast äsja EBSi tudengiks saamist lausus: „No seda kooli sa ei lõpeta. Täitsa vale eriala. Sa peaksid valima midagi loovat ...“ EBSi majandust ma ei lõpetanudki, vaid lõpetasin Balti filmi- ja meediakoolis elektroonilise meedia eriala.

Teine meeldejääv lause, mis onu ütles 20 aastat tagasi, pani mind siis muigama, aga täna enam mitte. See lause oli: “Mine reisi Euroopas, kuni kirikud veel püsti seisavad. Ammuta endasse iidse maailma ilu, mis varsti kaob!“ Kirikud püsivad ju igavesti, aga tänases kontekstis omandab tema jutt teise mõtte.

Igor Mangist jääb meedia kaudu mulje kui väga tõsisest inimesest. Kas ta pereringis nalja ka teeb või anekdoote räägib?

Igoril on kindel visioon maailmas toimuvast ja anekdoodid ei haaku kuidagi tema maailmaga. Ta on küll veidi lapsemeelne argipäevatoimetustes, aga maiste murede eest seismas on tema kõrval olnud alati keegi, kes selles vallas ka tema eest vastutab. Ilma kaasa Küllikeseta ei oleks onu Igor suutnud eksisteerida viimased paarkümmend aastat! Igoril on ainult vaimne maailm, tema maine maailm on Küllike.

See vist tähendab, et elektriarved onu Igori maailma ei mahu?

Onu Igor elab oma maailmas ja Kaksiku esindajana vajab ta enda kõrvale teist poolt, kes vastutaks tema elektriarvete tasumise eest. Igor ei saaks olla Igor Mang, kui tema kõrval ei oleks Küllikest.

Kui palju see onu, keda sina meedias näed, erineb sellest onust, kes näiteks su ema sünnipäeval käib?

On ainult üks Igor Mang kõikjal. Ta kulgeb oma rada. Ta ei tule, vaid ta saabub. Tema maine elu on väga askeetlik, kuid vaimne elu selle võrra kordades rikkam. Tema koloriitne isiksus ning teistmoodi rahu sisendav aura paneb inimesi temasse teistmoodi suhtuma.

Igor Mangi raamatu esitlus: kaksiõde Sirje, õetütar Kristiina, õetütre tütar Alexandra Amelie ja Igor. Foto: Priit Simson

Igor ütleb: “Mu kaksikõe Sirjega on lähtepunktid erinevad – mina olen mees, mind iseloomustab rohkem Päike. Seetõttu on tema ühes abielus, aga mina kolmandas. Muidu on palju sarnasust, kulgeme ikkagi paralleelselt. Kui tema sai lapse, tuli mul uus partner. Ja kui tema on haige, siis on mul ka nagu mingi vimm sees.” Kas oled märganud või tead, kuidas sinu ema tajub midagi, kui kaksikvennal ei ole kõik tavapärane?

Neid telefonikõnesid mäletan hästi, kui kähiseva häälega köhatav onu Igor helistas meile ja uuris, kuidas ema tervis on. Alati tuli mul vastata, et kahjuks ema telefonile tulla ei saa, kuna on väga haige ja magab!

Igor ja Sirje on nagu yin ja yang! Minu ema on materiaalne maisus ja Igor on vaimsus. Kuid topeltkaksikutena tajuvad nad maailma võnkeid sarnaselt.

Sirje ja Igor suhtlevad tihti ning nad on harjunud, et kui ühel on just hakanud köha, siis hiljemalt paari päeva pärast jääb ka teine haigeks. Selles mõttes on nad, jah, sarnased.

Mida arvad lehesaba-horoskoopidest? Kas sa loed neid?

Ma ei loe neid.

Raamatust selgub, et onu on suur suhtleja, aga kas see käib ka tema suhtlemise kohta sugulastega?

Ma arvan, et kui Igoril oleks materiaalselt võimalik, siis ta jalutaks tiiru ümber maailma, kepp käes, ja kuulutaks nii jumalasõna kui räägiks universumi energia võngetest. Igor usub jumalasse.

Kui sage on teie läbikäimine praegusel ajal?

On aeg onu taas endale külla kutsuda. Liiga pikk vahe on jäänud meie viimasest kohtumisest. Onu külaskäigud on erakordsed sündmused. Igor saabub oma koeraga, kellele tuleb pehme ase valmis panna.

Onu on ette valmistanud mõne huvitava ajaloolise filmi, kaasa võtnud erilise tee ja kiirelt pilgu heitnud meie sünnikaartidele. Seega vesteldes möödub pikk päev kiiresti, kuid kahjuks suruvad argipäevatoimetused peale.


Igori kaksikõde Sirje Heinmets: Ta on emotsionaalsem kui mehed tavaliselt


Sirje Heinmets koos tütre ja abikaasaga. Foto: Erakogu

Igor on lahke, empaatiline, impulsiivne ja väga emotsionaalne inimene. Emotsionaalsem kui mehed tavaliselt. Ta on kriitika suhtes tundlik, aga mina julgen teda ka kritiseerida. Püüan seda teha delikaatselt. Ta kuulab mind ja ka arvestab sellega. Lapsepõlves oli ta tagasihoidlik ja isegi märkamatu.

Talle meeldis lapsena väga maal olla. Koos vanaisaga meisterdas ta hobuseid ja teisi loomi. Hobused meeldivad talle lausa niipalju, et ta on käinud võistlustel hobuadraga kündmas. Kord ütles mulle, et ta võitis need võistlused. Ma küsisin, palju võistlejaid oli, ja tema vastas, et ta oli ainuke. Mis nii viga võitjaks tulla, kui on ainult üks võistleja, naersin mina. Huumorimeel on meil sarnane.

Lapsena oli Igoril kolm unistust: suur koer, valge hobune ja oma maja. Suur koer tal on ja hobuse kohta ütleb, et võib-olla saab see olema. Maja ka seni ei ole.

Teismeeas kujunes Igoril välja oma kindel maailmavaade, mis erines isa omast, kes oli olnud Nõukogude armees ohvitser. Impulsiivse noore inimesena purskas Igor oma arvamuse välja ja neil tekkis väga emotsionaalseid sõnavahetusi. Kumbki ei taganenud oma arvamusest, ei Igor ega isa. Mina püüdsin ikka öelda, et pole mõtet isaga vaielda ega tülli minna. Kusjuures lapsena ta jäljendas väga oma isa.

See, mis Igor mulle ja teistele lähedastele on ennustanud, on täide läinud. Umbes 25 aastat tagasi ütles ta mulle, et lähen veel ülikooli õppima. Ja mitte lihtsalt ülikooli, vaid Tallinna Ülikooli. Mul juba oli kaks kõrgharidust ja ma ütlesin, et söön oma vana seeliku ära, kui veel õppima lähen. Iga kord Tallinna Ülikoolist mööda sõites mõtlesin, et kuidas ma siis sellesse kooli vanas eas lähen. Ja ometi juhtus nõnda, et astusingi 49aastasena ülikooli õppima alghariduse pedagoogikat ja psühholoogiat. Lõpetasin bakalaureuse ja sain kursuselt toredaid sõpru, kellega siiani läbi käime. Pärast seda on Igor ikka aeg-ajalt küsinud: „Millal sa oma vana seelikut sööma hakkad?“

Olmeasjadega tegelemine pole Igorile kunagi sobinud, aga tal on olnud toredad naised, kes on selle poolega toimetanud. Kord oli selline juhus, et Küllike oli ära ja Igor pidi sel ajal mingeid arveid maksma ja siis ma aitasin tal seda teha. Mina olen pidanud argiasjadega palju tegelema, sest meremehe abikaasana ei olnud teist võimalust.

Me helistame teineteisele ikka kord nädalas. Tavaliselt helistan mina ja kui pole mitu päeva temast midagi kuulnud, siis muutun ärevaks. Igor helistab siis, kui ta on tõbine. Olen ka meditsiini õppinud, aga pooldan väga loodusravi ning ma annan talle siis nõu, milliseid maarohtusid tarvitada. Ja ma muidugi lohutan teda, et pole hullu ja et mina ka olin just haige, sest meil on tavaliselt nii, et oleme haiged üsna ühel ajal.

Minul on elus väga hästi läinud ja mulle tundub, et ka minu vennal ei ole halvasti läinud. Elus on igasuguseid asju olnud, aga tervis on kõige tähtsam ja kuna raskeid haigusi pole olnud, siis ongi hästi. Igor on leidnud oma kutsumuse ja tema kõrval on väga toredad abikaasad olnud. Ma naisterahvana kõrvalt vaatan, et ega ta kõrval naisena kerge olla ei ole, aga tal on vedanud: tema kõrval on kõik väga hoolitsevad ja hoidjad olnud.


Raamatust:


“Astroloogia ei ole religioon, ta ei konkureeri kirikuga. See on filosoofia juurde kuuluv esoteeriline teadus. Me usume matemaatikat ja füüsikat, miks siis mitte astroloogiat? Astroloogiast on lihtsalt väga palju praktilist kasu, nagu ka matemaatikast ja füüsikast. Astroloogia tegeleb kvaliteedi ja sisemiste jõududega. Astroloogia on inimsuhete alkeemia, hermeetilise filosoofia üks osa, nagu üks puuharu. Alkeemia, müstika ja maagia on teised harud ning need kokku moodustavad hermeetilise filosoofia,” jutustab tähetark Igor Mang astroloogia olemusest ning lisab: “Selle raamatu eesmärgiks on näidata, kuidas Eesti ühiskonna tingimustes üks inimene, üks selle ühiskonna liige jõudis tähtsate avastusteni ja sai isiksuseks, kes omab selget ja hästi põhjendatud maailmavaadet ning kindlat eluväärtuste süsteemi.”

“Igor Mangiga koos raamatut kirjutades kristalliseerus mu jaoks arusaamine, mis on iidsetest aegadest tänaseni vastu pidanud astroloogia peamine võlu – see aitab tundma õppida iseennast ja oma eelistusi. See raamat ei ole elulooraamat selle traditsioonilises tähenduses. Raamatus on küll kirjas Eesti kuulsaima astroloogi Igor Mangi värvikas elukäik ja kujunemislugu, aga samavõrd on see astroloogiaõpik, pärast mille läbilugemist on igaüks varustatud tööriistadega, mille abil oma isiklikku sünnikaarti tõlgendada ja enda olemust tunnetada. Raamatu viimane osa sisaldab ühe elus palju näinud ja lugenud mehe mõtisklusi,” kommenteerib teose olemust selle koostaja Triin Katariina Tammert.