Voldemar Kuslap: ükskord hiirvaikes Don Quijote surmastseenis kuulen, kuidas elektrikud kolistavad pudelitega



Voldemar Kuslap
Voldemar KuslapFoto: Karin Kaljuläte

Estonia teatris kutsuti Voldemar Kuslapit sarnasuse pärast Arnold Rüütli nooremaks vennaks ja ta mängiski Vanalinnastuudio lavastuses lastelõõtsaga Arnoldit. Huumor on seda 24. septembril 80aastaseks saavat elurõõmsat meest ja kümneid suurrolle teinud baritoni saatnud kogu elu.

„Olin üllatunud kui Eino Baskin mind „Raadio Nulli” Arnoldit mängima kutsus,” tunnistab Kuslap. Ta mõtles toona, kas saab hakkama ja kas sobib ikka draamanäitlejate kõrvale. „Aava Tõnn veenis, et olen küll sobiv tüüp ja kandidaat.” Siis hakkas Kuslap tõsiselt rolliks valmistuma ja tegema tutvust ka akordionimänguga. Võttis meister Venda Tammanilt akordionitunde ja mängiski sõrmede värinal loo maha. Mõni võis mõelda, et vaat kus suur pillimees.
„Aga Ivo Linna on massiüritustel koos Arnold Rüütliga laulnud ja rääkis mulle, et Rüütlil on meeldiv baritonihääl. Ja saarlasena on ta ka kortsumees.”
Aastakümneid tagasi Jugoslaavia reisil esines Kuslap koos ansambliga, kus Riho Mägi mängis tuubat, Riho Joonase flööti ja trummi ja Venda Tamman akordioni. „See on ansambel nagu viiul ja vintpüss,” naljatab Volli.

Veel pillidest

„Klaverid olid külakultuurimajades nii häälest ära, et nendega sai mängida ainult trianglit. Aga pianist Valdur Rootsil ja Eugen Kelderil õnnestus võluvõtetega sellestki üle olla. Mul on silmade ees veel praegugi Eugen Kelderi suured jämedad sõrmed nagu sardellid. Kuidas need klaveriklahvidele ära mahtusid, ei tea. Ja need vaesed kummutid, mida kunagi pianiinodeks kutsuti! Kuidas ta suutis sealt välja manada helisid?” küsib Kuslap kunagisi ringreise meenutades.
Koos Venda Tammaniga on Kuslap esinenud kohvikutes, klubides, Estonia talveaias ja pereõhtutel. Laulmise ja akordionimängu vahele räägib ta teatrinalju.
„Võin rääkida nalju. Pärast ülikooli lõpetamist oli meie üks president ka Vanemuise kirjandusala juhataja. Keegi oli riietehoius ta mantli ära virutanud. Siis läinud ta rekvisiidilattu, leidnud Vene sineli ja marssinud sellega koju...
Ükskord hiirvaikes Don Quijote surmastseenis kuulen, kuidas elektrikud üleval kolistavad pudelitega koll-koll- koll. Mõmisesid ja mõmisesid ja siis, kui Sancho ütles ahastaval toonil: „Minu isand on surnud!“, kostus ülevalt purjus elektriku hääl: „Hammusta muna ka peale.”
Ja Kuslap mõtleb edasi, milline võiks olla järgmine lugu.

Loe veel

Seotud lood:

Tõsine mees

Kuslapil on igasuguseid hobisid ja kombeid. Ta uurib selili maas ennemuiste sündinud lugusid ja lausa neelab memuaare. Ta kuulab Klassikaraadiot ja käib kalmistutel uurimas huvipakkuvaid hauatähiseid. Teab peast sünni- ja surmadaatumeid ja mäletab hauasammaste saamislugusid. Välisreiside aegu on ta käinud ka ka Chopini, Newtoni ja Wiiralti haual.
„New Yorgis viidi mind ühele kalmistule ja öeldi, et siia on maetud m i n g i vene kunstnik. Läksin ja uurisin – see oli Rahmaninov!”

Teeb hoolega hääleharjutusi

„Mäletan, et vanas korteris üritasin omateada tasakesi laulda. Kui ülemistele naabritele telefon pandi, öelnud montöör, et küll teil on lõbus elu, laulja majas.” „Mis lõbus,“ imestanud naaber, „ta ei laula, vaid lõugab ainult oo, ää, uu.“ Aga enne etendust on ju ikka vaja paar „nonni teha.” Siis ehitas Kuslap lodža kinni ja harjutas seal.
„Vanasti noorena mõtlesin, et miks nad nii palju harjutavad. Endel Pärn õpetas küll, et seisa näoga saali poole ja muud kunsti polegi.” Aga Pärn lisas juurde, et hästi kõlava häälega.
„Aga kui ma ikka aastakümneid kasvõi toreadoorina pröökan ja Estonia akustikas orkestriga kahevõitlust pean, siis olen aja jooksul kaotanud vend. Hääl tuhmub...“
„Kuslapi hääl pole siiani tuhmunud,“ ütleb Heli Lääts. „Kui Volli minu kõrval ühel sünnipäeval äkki laulma hakkas, hakkasid minu kõrvatrummid pilli lööma.” Heli arvates on Voldemar Kuslapi lauluhääl aastatega oobertoone juurde saanud ja veelgi tugevam.

Peab oluliseks

Voldemar Kuslap on Estonias laulnud ligikaudu sada rolli, tõmbanud ka naisi teatrisse kui kärbseid paberile. Ja tal on olnud ainult üks abikaasa.
„Oo jaa,“ naeratab Kuslap varjundirikkalt. „Kaie on üks ja ainus, ehkki kuulujuttude järgi olen abielus olnud isegi venelannaga. Üksvahe oli kombeks telefoninumbreid muuta ja minu vana number oli antud ühele vene perekonnale. Sellepärast käinud linna peal jutt, et Kuslap elab nüüd vinge vene naisega. Noorena oli Kaie Kuslap sarnane Urve Tautsi ja Helgi Salloga. Muidugi oli teadjaid, kes olid näinud oma silmaga abikaasasid Helgit ja Voldemari Haapsalus.

Meeletu rüütel

1970ndate algul laulis Voldemar Kuslap populaarseks oma kursusekaaslase Harri Tarvo laulu „Meeletu rüütel” Kalju Kassi sõnadele ja sai selle järgi ka endale hüüdnime. Tähelepanelik teatrikülastaja on kindlasti näinud sedagi, kuidas Kuslapile pea iga etenduse lõpus punaseid roose on toodud. „Oo jaa,“ ohkab Kuslap, sest salapärane lilli kinkiv daam on tänapäevani salapäraseks jäänud. Põnev ju ka! „Olen küsinud piletikontollijatelt, tundnud siirast huvi, et tänada, aga ei midagi...”
Lademetes kirju, tähelepanu vasakul ja paremal, see kuulub ameti juurde, aga Kuslap on jäänud tagasihoidlikuks. „Nojah, kui keegi südaöösel helistab, siis teeb pahaseks, sest hilja on etenduselt või kontserdilt tuldud ja pealegi olen kehv magaja.”
Estoonlane 2017 kirjutab, et septembrikuus peetakse Rahvusooperis Estonia pidu kahel õhtul õhtul. Katrin Karisma juubelit operetiga „Savoy ball” ning Voldemar Kuslapi juubelit operetiga „Tsirkusprintsess”.
Kuslap ütleb Estoonlases, et „Tsirkusprintsess” on järjekordne tõestus, et operett on läbi aegade elujõuline ja publiku huvi jätkuvalt suur. Kas tsirkusedirektorit, keda Voldemar Kuslap seal kehastab, võib võrrelada teatridirektoriga?
„Muidugi! Terve elu ongi ju tsirkus!”

Õnne, tervist ja lauluhäält sünnipäevalapsele!

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

ELUTARGA TOP

Viimased uudised