Henn Alton (Looduskaitse Valitsusest): „Möödunud aasta 9. oktoobril läks Laagri asulast läbi tromb. Ei mäleta, et sellist Tallinna lähistel varem oleks olnud. Ilm oli päev otsa olnud sajune. Puhus mõõdukas läänetuul, mille kiiruseks Harku vaatlusjaamas kell 21.00 registreeriti 7 m/s (puhanguti 14 m/s).”

Poole kümne paiku muutus sadu raheseguseks paduvihmaks. Kusagil Alliku küla tee ja kõrgpingeliini ristumiskoha lähedal hakkas sündima keeristorm. Pääsküla metsavaht fikseeris pöörise üleminekuajaks 21.30. Järsku oli Laagri asulas tuul paisunud rajuks. Vastu majaseinu lendasid katustelt lahtikangutatud eterniitplaadid ja tuule poolt maast ja ka pööningutelt kaasahaaratud esemed. Murdusid puud, katustelt sadas alla televisiooniantenne, tuul surus sisse aknaid koos raamidega. Kohati vappusid isegi kivimajad ning inimesed kartsid neid kokku varisevat.

Möll vältas üpris lühikest aega – läbielanute kinnitusel umbes mõnikümmend sekundit. Seejärel vaibus tuul kiiresti, ehkki päris vaikus saabus alles 5–10 min jooksul.
Gunnar Kaasik (Tammede pst 15): „… õhtul vihma ei sadanud, kui algas kestev kindlasuunaline undava alatooniga mühin, nagu läheneks madalalt reaktiivlennuk. Sel hetkel kui tromb tabas Tammede pst 15 asuvat RPI „Eesti Põllumajandusprojekti” 12-korterilist ridaelamut, kuuldus tume mürts, elekter kustus, maja vappus ja hakkas kostma puruneva eterniidi praginat. 5. korteri idapoolsest aknast välja vaadates oli 3–4 sekundi jooksul näha katuseräästast viltuste vihmaveejugade sarnaseid sinakaid läbipaistvaid tulekeeli. Nende valgusel paistsid selgesti õhus keerlevad eterniidi- ja ruberoiditükid. Siis oli idapoolses taevas välgusähvatus, millele järgnes 3–4 sekundi pärast kõuemürin.”

Pensionär Alja Rabakukk (Tammede pst 15–4) nägi kokku 6 keravälku. Jälgides tänaval toimuvat, märkas naine maja ees kasvava kase võras kolme keravälku, vasakul tammevõras kahte ja üle tee garaaži kohal ühte.

Henn Alton: „Hommikul valgenedes avanes kurb vaatepilt. Tromb oli läbinud Laagri asula idaserva ja sealt edasi Vana-Pääsküla elamukvartalid umbes 2,5 km pikkuse ja 60–80 meetri laiuse vööndina. Tulnud oli ta kusagilt Hüüru poolt üle Alliku küla põldude, kusjuures Hüürus endast märku veel ei andnud. Jõudnud Laagrist Harkuga ühendava Instituudi tee äärsesse lepikusse, murdis ta seal maha ettejäävad kuused, lehtpuid vigastamata. Sadakond meetrit edasi Pilliroo tänavat ületades valas ta oma viha juba lehtpuudelegi. Seejärel jõudis kätte Harku metskonna Pääsküla vahtkonna metsakvartalite kord. Siin näib tuul olevat saavutanud maksimummõju. Metskond loendas 653 murtud või pikali heidetud puud. Metsa keskel oleval terviserajal oli neid maas müürina.”

Trombi liikumissuuna asimuut oli 110–116⁰. Tuul keerutas pöörises päripäeva. Tüved lebasid metsa sisse murtud trassi algus- ja keskosas peaaegu risti trassi teljega või latvadega veidi ettepoole 90–130⁰ nurga all, lõpuosas aga peaaegu juba samas suunas, milles liikus tromb. Ilmselt läks pööris seal üle lihtsalt tugevaks tuuleiiliks.
Metsas vahelduvad tugevalt kahjustatud lõigud kergemalt pääsenutega. Sama on näha elamukvartalites.

Gunnar Kaasik: „Tundub, nagu oleks tromb liikunud hüppeliselt, tõustes aeg-ajalt kõrgemale ja siis taas maapinnani laskudes. Põdra tänaval annab tunnistust tuule jõust mitme sentimeetri sügavusele pirnitüvesse löödud eterniidikild. Kinnise kastiga veoauto plekksein oli aukudest läbi tikitud nagu kuulipildujavalangust. Seejärel oli Saarvahtra ja Pärnade puiestee saanud kergemalt kannatada, Tammede puiesteel trombile ette jäänud majad aga jällegi tugevalt. Pärast Keila raudteest ja Pärnu maanteest üleminekut on trombi jõud hakanud kiiresti vähenema. Pahandusetegija jäljed kaovad lõplikult 600–700 m kaugusel metsas.”

Andres Tarand, Ain Kallis „Eesti tornaadod“, kirjastus Varrak 2017