Ma olen mitu korda oma elu jooksul leidnud uue sõpruskonna. Rootsis elades oli mul suur hulk sõpru, kellega ma koos üles kasvasin. Eestisse kolides jäi meie vahele Läänemeri ja kuigi olen mõnega nendest veel ühenduses, on see suhe muutunud.

Olin kaua pettunud, et mu Rootsi sõbrad unustasid mind nii kergelt. Olime varem lähedased ja vahepeal tundsin, et nad on mind oma elust kustutanud. Nüüd mõistan, et see mahajäämise tunne on minuga kaasas käinud juba ammusest ajast ning see on seotud minu tunnetega, mitte teiste inimestega. Loomulikult läheb nende elu edasi ja peale minu ja mõne teise, kes on aastate jooksul ära kadunud, käib seltskond ikkagi omavahel läbi.
Teine kord muutus mu sõpruskond siis, kui ma oma mehest lahku läksin. Peaaegu kõik meie sõbrad olid seotud meie ühise firmaga ja kuna mina eraldusin sealt, siis jäid ka sõbrad maha. Kui abielupaar lahku läheb, tunnevad sõbrad sageli, et nad peavad valima, kellega edasi suhelda. Ja mu mehega sidusid neid lisaks tööasjad.

Sel hetkel mõistsin, et pean ise omale uusi sõpru leidma. Kui hetkel puudub lähisuhe, siis suureneb sõprade tähtsus. Leidsin uusi sõpru taiji kaudu. Mõni aasta hiljem läksin Alpiexpressi reisijuhiks ja leidsin ka sealt mitu toredat sõpra. Nii juhtus ka Barbara Brennani koolis. Nemad elavad küll välismaal, aga seal on ka minu kolm kõige lähedasemat sõbrannat: Rootsis ja Soomes. Vahemaa ei ole tähtis, me ei pea tingimata iga nädal kohtuma. Oluline on teadmine, et nad on olemas.

Sõpruse tähtsus

Me õpime suhete kaudu. Nii saame kasvada, areneda ja ennast leida. Mungal, kes istub üksi mäe otsas, on kindlasti palju lihtsam leida enda seest vaikust ja meelerahu, kui sel, kes elab tavaelus ja puutub iga päev kokku paljude inimestega. Kuid iga inimene, kellega sa kohtud, on sinu õpetaja. Igal kohtumisel on midagi anda.

Abikaasast lahku minnes avastasin, kui tähtis on sõprus. Kui sul on kolm väikest last, siis on neist küll seltsi, aga nendega ei saa alati rääkida nagu täiskasvanuga. Meil on ikkagi suhtlemise ja koos olemise vajadus. Otsustasin olla uute sõprade leidmisel aktiivne ja võtsin tihti ise initsiatiivi. Mõned jäid ajutisteks sõpradeks või tuttavateks, teised said lähedaseks, meie suhe pakkus kummalegi osapoolele palju. Sõprus on alati nii andmine kui ka saamine.

Eestis on inimestel üldiselt vähe sõpru, aga palju tuttavaid. Kunagi arutasime sel teemal ühes taiji-laagris ja ma mõistsin, et sõbra ja tuttava kriteeriumid on inimestel väga erinevad. Minu puhul võivad need muutuda isegi olenevalt meeleolust. Nüüdseks olen loobunud inimesi niimoodi kategooriatesse jagamast, kuna iga suhe ja inimene on unikaalne. Sõpruse või tutvuse sildi panemine võib suhet piirata.

Olla intiimses (mitte füüsilises) suhtes inimesega, olla avatud ja öelda, et sa tunned temaga koos nii palju armastust, annab nii palju. Olen kogenud seda paar korda, kui tunned suurt armastust inimese vastu. Tunned tõmmet ja tahad tema lähedal olla. See tekitab segadust, sest sa ei saa aru ja ühiskonna poolt on ette antud reeglid: Kas oled sõber või oled lähisuhtes. Midagi vahepealset ei ole. See on uskumatu tunne, kui saad tema käest kinni hoida, tema silmadesse vaadata, tunda oma kehas elujõudu, energia liikumist ja samas teada, et kõik on hästi just nii nagu hetkel on. Ei ole vaja kuskile edasi minna, ei ole vaja luua lähisuhet, sest see pole see. Tuleb vaid nautida hetke.

Energia saamine

On olemas ka vastupidiseid suhteid, kus tunned end veidi aja pärast üliväsinuna ja raskelt. Võib-olla see inimene räägib palju või on tema jutt negatiivse või pessimistliku alatooniga. Mõni nimetab selliseid inimesi energiavampiirideks, kuid see lööb kohe negatiivse templi sellele inimesele. Enamik selliseid inimesi ei tea, et nad väsitavad teisi oma suhtlemisega ja nad ei taha kellelegi halba.

Ma olen mõistnud, et on lihtsam saada energiat teiselt inimeselt kui loodusest. Loodusest tulnud energia tuleb ümber töödelda selleks, et see muutuks inimese jaoks kasutatavaks energiaks. Mõnedel pole aga selleks jõudu või oskusi, näiteks neil, kellele ei meeldi looduses ega üksi olla.

Sellepärast võtavad nad teistelt inimestelt energiat. Kui ma viibin looduses pikemat aega, näiteks käin matkamas, siis tunnen pärast paari tundi end veidi uimasena, nagu oleksin purjus. Ma olen üleküllastunud looduse energiast.

Õpin suhetest

Ma arvan, et minu eesmärk siin elus on kogeda erinevaid suhteid, sest olen läbi elanud igasuguseid ja väga erinevaid suhteid oma 50. eluaasta jooksul. Ma olin ühes suhtes nii alandlik ja leplik, et ei suuda seda hiljem isegi uskuda. Ma lasin end mõnitada, ma ootasin teda tundide kaupa, nõustusin kõigega ─ kõik vaid sellepärast, et ta mind maha ei jätaks. Mina, kes olen nii tugev ja iseseisev. Ka see oli mulle suur õppetund.

Barbara Brennani koolis olen õppinud ennast tundma ja mõistnud, kuidas ma suhtlen teiste inimestega erinevates olukordades. Olen arvanud, et kui ma hoolitsen teiste eest, siis hoolitsetakse ka minu eest. Mul on olnud suur hirm, et mind jäetakse maha, sest ma ei ole piisavalt hea. Alateadlikult olen pingutanud, et olla sobilik, kuid unustanud samal ajal iseenda.

Autoriteetidega on mul raske vabalt suhelda ja õnneks oli kooli kolmas aasta pühendatud just sellele, sest ka kõiksus, universum või jumal (kuidas iganes me seda nimetame) on ju meie jaoks autoriteet.

Samas olen mõistnud, et mul ei ole raske näha seda tuuma, seda jumalikkust inimestes. Kui ma olen avatud, siis on minu meelest kõik inimesed ilusad. See ilu tuleb seestpoolt, kui inimene loob midagi või räägib innustunult millestki. Siis läheb ta särama. Seda ilu võib näha ka tagasihoidlikumas inimeses, igaühel on oma ilu.

Tunneta teise inimese tuuma

Me oleme kõik unikaalsed. Oleme kõik üks, aga samas unikaalsed. Oleme nagu pusle, igaüks on üks tükk, aga kui meid kokku panna, moodustame ühe suure pildi. Kas sa oskad näha seda ilu ja unikaalsust inimestes su ümber? Pane seda tähele, kui sa suhtled teistega. Kas sa oskad öelda, mis on nende kõige suurem väärtus. Inimene võib olla loov, tugevas ühenduses vaimsusega, ta teab oma elu eesmärki, ta on fantaasiarikas, intelligentne, hea väljendusoskusega, loomult õpetaja, ta on tundlik ebaõigluse suhtes, on avatud südamega, empaatiavõimeline, järjekindel, töökas, otsekohene, hoiab üleval kõrgeid väärtusi, oskab läbi viia keerulisi projekte, on õrna südamega, täis armastust, kirglik, juhiomadustega, seiklushimuline, korrahoidja, pühendunud, selgusega, vastupidav.

Jälgi neid inimesi, kellega sa kohtud päeva jooksul, inimesed, keda sa tunned ja tead. Õhtul pane kirja nende inimeste nimed, vaata eespool oleva nimekirja ja mõtle, kas saad neid omadusi või teisi, mis sul endal pähe tulevad, lisada oma sõprade, tuttavate, töökaaslaste ja pereliikmete nimede juurde.

Anne-Pii Saare „Leia ennast kogemuste, mõtiskluste ja harjutuste abil“, kirjastus Pegasus 2015