Arst: nooruk võib tunda ühiskondlikku survet lühisuhteid luua



Arst: nooruk võib tunda ühiskondlikku survet lühisuhteid luua
Pexels.com

Kahel viimasel keskkooliaastal õppis Sara suure hooga oma seksuaalsust tundma. Ta sõlmis koolis ja väljaspool kooli toimunud pidudel poistega suhteid, mis pakkusid rahuldust kehale, kuid mõjusid emotsionaalselt rängalt. Lastearst ja psühhiater Daniel J. Siegel kirjeldab raamatus „Ajutorm“ teismeliste ajus toimuvaid suuri muutusi.

Sara leidis end seisust, kus tema soovis poistelt, vähemalt enamikel juhtudel, rohkem ja tundis end tõrjutuna, kui noormees, kellega koos oli olnud, temaga järgnevatel päevadel või nädalatel ühiseks ajaveetmiseks enam ühendust ei võtnud. Näiteks koolis või mujal kohtu des poisid mõnikord isegi ignoreerisid teda. Põgusate (üheöö) suhete puhul kehtib sageli kas kaudne või suisa selgelt väljendatud reegel, et kumbki osapool ei seo end emotsionaalselt.

Mõnele see sobib, mõnele aga mitte. Kui kokkulepe ei sobi ainult ühele kahest, siis kujuneb tema või ka mõlema noore kogemus väga valusaks.

Kui sina oled praegu nooruk, siis tunned võib-olla endalgi ühiskondlikku survet lühisuhteid luua, sest mõnes seltskonnas eeldatakse säärast käitumist. Pea siiski meeles, et aeg ja kombed muutuvad pidevalt. Sinu vanemad võivad veel mäletada aega, mil neile kehtisid sootuks vastupidised ootused ehk aega, mil seks oli lubamatu või lausa tabu. Ka siis, kui sulle lähedased täiskasvanud ei saa „pihta“, mida sa läbi elad, pea meeles, et vahekorrad väljaspool usalduslikku suhet võivad kujuneda vägagi probleemseteks. Seks ilma vastastikuse seotuseta ei pruugi pakkuda täit rahuldust ja isegi kui kumbki osapool ei otsi püsisuhet, ei loo juhusuhted sellist sügavust ja intiimset sidet, mis seksuaalsuhte juurde tegelikult kuulub.

Seotud lood:

Järgnevalt peatume lähemalt armusuhetel ja kolmel peamisel viisil, kuidas teise inimesega sügavat sidet luua. Esimene on sõpradevaheline suhe, mida iseloomustab kiindumusel põhinev side; suhe, milles tunneme lähedust ja seotust, tunnetame hoo- limist ja hoolime ise; näeme vastastikku teineteise sisemaailma, vajadusel lohutame ja tunneme end turvaliselt. Teist liiki suhe koosneb pelgalt erootilisest erutusest ja vastastikusest füüsilisest veetlusest. Kolmas liik on armastav suhe, milles ollakse armunud ja tahetakse teineteise seltsis võimalikult palju olla.

Loe veel

Üks põgusate suhete probleem on see, et mõnikord puudub neis suhetes tasakaal osapoolte soovide vahel. Kui kaks inimest soovivad lihtsalt seksida ning eeldatavasti kaitsevad end raseduse ja suguhaiguste eest, siis on kõik selge ja lihtne. Tõsi on aga see, et ilma seotuseta seks vähendab sügavat ja intiimset sidet. Selle üle tasub mõelda.

Mõnikord armub vaid üks osapooltest ja siis saavad haiget mõlemad. Kui see juhtub sõprussuhtes, on sõprus ohus, sest üks soovib suuremat pühendumist kui teine. Mõni- kord ei pruugi sõprusest midagi alles jääda.

Sara viimastel keskkooliaastatel muretsesid tema vanemad eelkõige selle pärast, et tütar võib rasedaks jääda või nakatuda mõnda sugulisel teel levivasse haigusesse, kuid ei mõelnud eriti sellele, et armusuhted võivad Sarale pettumust tekitada. Mis puutus Sarasse, siis kuigi ta muretses kodunt lahkumise pärast, küttis teda rohkem üles seksuaalne huvi poiste vastu ning seetõttu unustas ta nii mõnigi kord muremõtted ja ohutunde.

Sara kasvas üles kultuuris, milles põgusad seksisuhted kuuluvad normaalse osana teismelise ellu. Sara sai erootikast ja noormeestest – suudlemisest ja kallistamisest suuseksi ja vahekordadeni – küll palju rohkem teada, aga teadmised armastusest ja pikaajalisest suhtest jäid napiks. Küll ta hiljem õpib. Mitmel tema sõbrannal oli oma poiss, aga Sara sõnul oli see naeruväärne, sest need poisid „skoorisid“ pidudel kogu aeg ka teiste tüdrukutega. Aga niisugust reetmist ei tahtnud Sara ise kogeda, nii et teda ei huvitanud selline „võlts“ suhtestaatus.

Mõnikord pakkus pidudel „skoorimine“ Sarale rahulolu, aga aeg-ajalt tundis tütarlaps, et see on lihtsalt tema „kohus“, kui ta tahab kuuluda kooli liidrite kampa ja tunda ennast veetlevana. Seksuaalkogemused olid Sarale enamasti meeldivad, aga abituuriumiaasta lõpus valdasid teda vastuolulised tunded ja temas võrsus soov proovida midagi teistsugust. Kui Sara kolledžisse läks, õnnestus mul temaga esimese kursuse ajal telefoni teel edasi suhelda. Kohtusime koolivaheaegadel ka silmast-silma ja olin rõõmus, et ta oma uue eluga nii hästi kohanes. Pärast esimest kursust asjaolud siiski muutusid.

Sara punetavatest silmadest voolasid mööda põski pisarad, kui ta mulle rääkis, kui hulluks tema olukord pärast esimest kursust suvevaheajal oli muutunud. Esimese semestri lõpus tutvus Sara teist aastat ülikoolis õppiva noormehega. Ta armus ja noored otsustasid suve koos veeta, teha nädala sees tööd, mida linnas õnnestus leida, ning siis teineteise ja sõprade seltsis nädalalõppe veeta. Suvi oli olnud täiuslik ja Saral oli raske uskuda, et see nüüd lõppes. Mis oli juhtunud?
Sara kavaler Jared kavatses vahetusüliõpilasena minna aastaks õppima Lõuna-Ameerikasse. Noormees oli seni elanud ühiselamus, kus teda ümbritsesid vahetusüliõpilased igast maailma nurgast. Sara muretses, et Jared leiab endale uue armastuse.

Sara rääkis, et kuigi tal oli kolledžis poistega suhteid olnud, ei tähendanud need tema jaoks midagi erilist. Jared oli esimene noormees, kes talle tõeliselt meeldis, kellest ta tõeliselt hoolis. See suhe paistis erinevat neist põgusatest üheöösuhetest, mida ta keskkooli ajal oli harrastanud.
Sara jaoks oli arenev suhe mitmes mõttes ideaalne viis armastust tundma õppida. Sara sai teada, et mõlema partneri vastastikune kiindumus on võimalik, et kiindumusest võib võrsuda teineteise tundmaõppimine ja seksuaalsuhe ning kõike saab arutada avatult ja lugupidavalt.

Daniel J. Siegel „Ajutorm. Teismelise aju jõud ja siht“. Kirjastus Helios

http://helios.ee/toode/ajutorm-teismelise-aju-joud-ja-siht/

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare