Kujutage nüüd ette, et armute kellessegi. Jällegi uskumatu tunne. Te olete väga elevil, õnnelik, tunnete end suurepäraselt. Lähete oma uue armsamaga kohtama ja kui te näete teineteist, täidab see tunne teid üleni. Te tunnete end hämmastavalt hästi, sest olete selle inimesega koos ja just tema tekitab teis selle tunde. Õigus? Ei. Tunde tõite te jällegi ise endaga kaasa. Võib-olla käivitas selle tunde armsa inimese nägemine? Aga isegi siis, kui ta on teisel pool maakera, ei kao see tunne kuhugi, kuigi tema ei ole teie lähedalgi.

Teid vallandatakse. Õudne. Pistetakse paberid pihku ja te lahkute löödult. Tunnete end äärmiselt halvasti. Kas vallandamisdokumendid kannavad tunnet, mida kogete? Muidugi mitte. Jällegi on tunne teis en¬das. Me kõik käime iga päev tööl, põues uinumas “mind just vallandati” tunne. Me kõik kohtume uute inimestega, sisimas “ma olen kõrvuni armunud” tunne.
Aga ükskõik kui armunud me ka ei oleks, kui palju uusi asju me ka ei ostaks või kui sageli meid ka ei vallandataks, kestab see tunne vaid nii kaua, kui me sellest üle saame. Inimesed satuvad uute asjade ostmisest ja armumisest sõltuvusse, sest neile meeldib sellega kaasnev tunne. Neil ei ole aimugi, et see tunne on tegelikult kogu aeg nende sees. Nad arvavad, et ainus viis uskumatut tunnet uuesti kogeda on lakkamatult oma “kinnisideega” tegeleda. Saladus seisneb oskuses käivitada see tunne nii, et keegi teine ega miski muu ei ole sellega seotud. Kuidas seda teha, ei oska ma teile öelda. Selle peab igaüks ise enda jaoks avastama. Vihje: see on kohas, kuhu te tavaliselt ei oska vaadata – jah, just teis endas.

Tea, millal käega lüüa ja minema jalutada

Mõnikord on vaja lihtsalt minema jalutada. Kellelegi ei meeldi läbi kukkuda, alla anda või järele anda. Me armastame elu esitatud väljakutseid ja tahame jätkata, kuni see, mida me üritame võita, on alistatud. Aga mõnikord see lihtsalt ei õnnestu. Peame õppima neid hetki ära tundma, peame õppima, kuidas filosoofiliselt õlgu kehitada ja minema kõndida nii, et meie uhkus jääb haavamata ja väärikus alles.
Vahel on teil tõsine soov midagi ära teha, mis pole reaalselt võimalik. Selle asemel, et end hingetuks rabeleda, tasub lihvida oskust tunda ära see hetk, mil on õigem see asi sinnapaika jätta. Nii saame vältida stressi.
Kui teie suhe kaaslasega hakkab lõpule jõudma, ei maksa mängida pikki ja keerulisi – ja sageli väga valusaid – suhte lõpetamise mänge. Õppige selgeks minema kõndimise kunst. Kui suhe on surnud, tuleb see maha jätta. See mängureegel ei kuulu paarisuhteid puudutavasse peatükki, vaid sellesse, sest on mõeldud teie enda jaoks, kaitseb ja lohutab teid. Sellel ei ole midagi pistmist teie kaaslasega, ainult teie endaga. Kui suhe on surnud, ei maksa seda iga viie minuti tagant üles kaevata, et pulssi katsuda. See on surnud, tuleb lahkuda.

Kui teil tekib tahtmine kellelegi kätte maksta, ärge vihastuge, vaid kõndige minema. See on palju parem kui kättemaks, sest selle kaudu demonstreerite te oma üleolekut kõigest, mis teid hulluks ajab. Ja ei ole paremat kättemaksu kui sedavõrd suur ignoreerimine, et saate asjast lõplikult üle.
Käegalöömine ja eemaldumine näitab, et te suudate end kontrollida ja teha häid otsuseid – te teete oma otsused ise, mitte ei lase olukorral ennast kontrollida.
Ma ei taha olla taktitu, aga teie probleemid – minu probleemid muidugi ka – ei kajastu, isegi ääremärkusena mitte, universumi ajaloos. Kui te praegu minema kõnnite ja kümne aasta pärast sellele tagasi vaatate, ei mäleta te ilmselt isegi, milles oli asi. See ei ole ristiretk loosungiga “aeg parandab kõik haavad”, aga lastes ajal ja ruumil tulla enda ja oma prob¬ leemide vahele, näete asju hoopis laiema ja parema nurga alt. Ja selleks on vaja kõigepealt eemalduda, minema jalutada. Edasi teeb aeg oma töö, ajajooksul muidugi.

Kanna enda eest hoolt

Te ise olete Ülemus, Kapten, Käivitav Jõud. Kui jääte haigeks, kes siis laeva juhib? Ei ole kedagi teist. Sellepärast tasub enda eest hoolitseda. Ma ei hakka siinkohal pidama jutlust, käskima kõigil heita vara voodisse, süüa juurvilju ja teha palju sporti – see oleks puhas silmakirjalikkus, sest ma ise ei järgi ühtegi sellist ettekiijutust. Mis ei tähenda, et teised ei peaks seda tegema, sest kõik need on väga targad nõuanded.
Aeg-ajalt oleks hea lasta end üle vaadata, käia regulaarselt kontrollis, et võimalikud probleemid lämmatada juba eos. Mina käin igal aastal korra arstlikus kontrollis. Nõustun ka sellega, et osa toite toimib dünamiidina, annab meile palju energiat, kiirendab ainevahetust ja parandab enesetunnet. Osa toite aga muudab meid laisaks, ladestub rasvadena ja vähendab meie energiat. Pikemas perspektiivis võib selline toit meile kahjulikult mõjuda ja tekitada meie kehas ummistusi. Loomulikult on valik teie, aga tasub meeles pidada, et teie mootor töötab energiat andva toiduga paremini ja rämpstoiduga halvemini.

Sama kehtib une kohta. Magamatus väsitab. Kui magate liiga palju, muutute uimaseks. Piisavas koguses und kindlustab hea enesetunde. Pärast äratust uuesti uinumine teeb uimaseks. Kui tõusete kohe üles, tunnete end hästi – ja üllalt. Ei ole midagi paremat. Loomulikult on kõik jälle teie endi teha. Keegi ei seisa enam teie selja taga ega kontrolli, kas pesite kõrvu, ega vaata, kas teie kingad on puhtad ja viksitud. Te olete täiskasvanud ja omapead jäetud. Väga tore. Aga see tähendab ka, et vastutate nüüd ise.
Elu mängureeglite austajad söövad hästi, magavad hästi, puhkavad piisavalt, liigutavad ennast (arvutimängud ei lähe siin arvesse). Ja nad väldivad ohtlikke olukordi. Nad teavad, kuidas ohust eemale hoida, ähvardavaid kohtumisi vältida ja üleüldse enda eest hoolt kanda.
Enda eest hoolitsemine tähendabki kõike seda. Võite loota ainult endale, et saada õigel ajal õiget toitu, olla pestud ja minekuvalmis, tunda end mugavalt, olla puhas, terve ja käia regulaarselt väljas. Te võite ööd läbi üleval olla ja pidutseda või v? da enda eest hoolitsemise. See on teie enda asi.

Säilita head kombed igas olukorras

Kate Fox märgib oma suurepärases raamatus “Inglasi jälgides” , et iga väiksemagi toimingu juures, nagu näiteks ajalehe ostmine, kostab kolm korda “palun” ja kaks korda “tänan”. Inglased (ja veel mõned rahvused) on meeletult viisakad ja mis selles halba on? Me peame iga päev suhtlema kohutavalt paljude inimestega ja väike viisakus tuleb ainult kasuks. Elu mängureeglite austajad säilitavad head kombed igas olukorras. Aga kui te ei tea, millised on head kombed, siis olete küll hädas.
Küllap arvate, et teil juba on head kombed. Enamik meist usub seda. Aga mida rohkem te kiirustate ja mida suuremas stressis olete, seda kergemini libisevad kombed unustuse hõlma. Ilmselt tuleb meil kõigil tunnistada, et oleme kiires elutempos unustanud teisi korralikult tänada või tundnud kohutavat kiusatust bussi peale tormates tudisevatest vanuritest mööda trügida.
Kui kiire teil ka ei oleks, kui koormatud te ka ei oleks (ja elu mängureeglite järgimine aitab vähendada nii üht kui teist), peaksite alati pingutama järgnevate heade kommete säilitamise nimel:

• seiske järjekorras trügimiseta
• tehke inimestele komplimente, kui on vaja (ja nad on selle ära teeninud, ei ole mõtet pilduda komplimente, kui need ei ole põhjendatud)
• ärge toppige oma nina võõrastesse asjadesse
• pidage lubadusi
• hoidke saladusi
• pidage kinni elementaarsetest lauakommetest (teate ju küll: ei pane küünarnukke laua peale, ei räägi täis suuga, ei topi suud liiga täis, ei matsuta, ei mängi noa ja hernestega ragulkat)
• ärge karjuge inimeste peale, kes teile tee peal ette jäävad
• vabandage, kui ise teistele ette jääte
• olge tsiviliseeritud
• ärge vanduge või teotage pühadust
• tehke teiste ees uks lahti
• hoidke kõrvale, kui kõik kiirustavad
• vastake, kui teid kõnetatakse
• öelge “tere hommikust” ja muud sellist
• tänage inimesi, kui nad on teie eest hoolt kandnud või teie heaks midagi teinud
• olge külalislahked
• austage teiste ühiskondade kombeid
• ärge krabage viimast koogitükki
• olge viisakad ja võluvad
• pakkuge külalistele suupisteid ja saatke neid välisukseni, kui nad lahkuvad
Ei ole tähtis, kui palju või vähe te päeva jooksul inimestega suhtlete, kombeid ei tohiks unustada. Need ei maksa midagi, aga võivad endaga kaasa tuua väga palju head ja muuta inimeste elu palju meeldivamaks.

Richard Templar „Elu mängureeglid. Kuidas leida parem, õnnelikum ja edukam elu“ , Maalehe ja Varraku raamatusari Tarkusepuu