Kalaõliga ja ingveriga valu vastu: mis seos on soolestiku tööl ja valul?



Tervishoid-12
SoolestikFoto: Ilmar Saabas

Sooltes on oma ökosüsteem, mis on igal inimesel erinev. Näiteks saledatel inimestel meenutab see meie heas seisundis lehtmetsa, kus võib näha arvukalt eri looma- ja taimeliike (ehk baktereid) elujõulistena soodsates oludes kasvamas. Ülekaaluliste soolestik meenutab aga rohkem eutrofeerunud järve, kus elustik on vähenenud ja elujõuline on vaid mõni üksik taimeliik.
Helena Miranda on aastaid valu-uuringutega tegelnud Soome arst, kes pani oma kogemused kirja raamatus „Võim valu üle”.

Meie soolestikus on sadu miljardeid baktereid. Üheskoos kaaluvad need oma poolteist kilo– tegelikult sama palju kui meie aju. Soolestiku ja aju funktsioneerimine meenutabki üllatavalt palju teineteist ja soolestik öeldakse olevat olnud inimese eelkäijate esimene aju. Soolestik toodab neidsamu närvisüsteemi virgatsaineid mis ajugi, aga palju kordi rohkem: üle 90% virgats­aineist toodetakse soolestikus. Virgats­ained võimendavad, pidurdavad või töötlevad närvi- ja muude rakkude vahelisi elektrilisi signaale. Soolestikus on üle 100 miljoni närviraku, palju rohkem kui perifeerses närvisüsteemis või seljaajus. Närvirakkude keskus on siiski peaaju: seal on neid 100 miljardit. Peaaju ja kesknärvisüsteem juhivad teineteist, kuid mõlemad toimivad ka iseseisvalt.

Soolestik erineb ajust selle poolest, et soolestikus on tohutul hulgal baktereid. Terve inimese ajuski näib neid mõnevõrra olevat, aga palju vähem kui soolestikus. Seegi on muide uurimistöödest saadud uus tähelepanek. Aju on traditsiooniliselt peetud bakterivabaks, kuid uute avastuste valgusel näib see teave vananenuna. Me ei tea veel, mis roll on bakteritel ajus, aga soolestikus jätkub neile piisavalt mängumaad. Kui patoloog avaks täis­kasvanud inimese soolestiku, tõmbaks selle sirgu ja laotaks koos kõigi hattude ja väljaulatuvate osadega ühtlaseks „kangaks”, siis kataks see tenniseväljaku­suuruse maa-ala.

Seotud lood:

Sooltes on oma ökosüsteem, mis on igal inimesel erinev. Näiteks saledatel inimestel meenutab see meie heas seisundis lehtmetsa, kus võib näha arvukalt eri looma- ja taimeliike (ehk baktereid) elujõulistena soodsates oludes kasvamas. Ülekaaluliste soolestik meenutab aga rohkem eutrofeerunud järve, kus elustik on vähenenud ja elujõuline on vaid mõni üksik taimeliik. Baktereid on selgesti vähem nii hulga kui ka liikide poolest.

Loe veel

Soolebakterid täidavad tähtsat osa rasvade ainevahetuses: nad mõjutavad mh rasva akumuleerimist, toitainete imendumist ja seda, kuidas me reageerime nälja- ja küllastus­hormoonidele. Juba on katsetatud ka meetodit nimega ekskremendisiire, mille käigus viidi saledate soolestikubaktereid ülekaaluliste soolestikku, mille tulemusena õnnestus nende kaalu langetada.
Suurem osa soolestikubaktereist on meile kasulikud ja lausa hädavajalikud. Heade bakterite kahanemine ja nende talitluse häired suurendavad haigestumisriski. Uuemate uurimuste põhjal seostatakse nende häiretega mh depressiooni, autismi, tugevat stressi. Bakterid ise tõenäoliselt neid haigusi ei põhjusta, vaid soodustavad nende teket.

Uurimuste andmetel esineb kroonilisi valusid, näiteks migreeni põdevail inimestel keskmisest sagedamini ka ärritunud soole sündroomi, tsöliaakiat või põletikulisi soolehaigusi, nagu näiteks Crohni tõbe. On viiteid sellele, et krooniliste valude või ka lihtsalt pikemalt kestva stressi korral muutub soolestiku läbitavus. Soolesein hakkab „lekkima”, mille tagajärjel tungib vereringesse soolestiku seest baktereid ja kahjulikke molekule. Sooles võidakse täheldada põletikku ja tekib käärimine. Toit­ained imenduvad halvasti.

Probiootikumid ehk nn head bakterid näivad sulgevat neid lekkekohti ning vähendavat stressi ja võib-olla ka pikaajalise valu mõjusid. On tõenäoline, et probiootikume, nagu lakto­batsille ja bifidobaktereid, hakatakse tulevikus kasutama moodsa valuravi ühe vahendina. Praegu on juba viiteid selle kohta, et nende abil võidakse leevendada mh liigesepõletikku, väsimust, depressiooni ja isegi nendega kaasnevat sotsiaalset eraldatust. Ühe huvitava uuringu käigus vähendas nelja­nädalane probiootikumide tarvitamine kalduvust keskenduda negatiivseid tundeid äratavatele mõtetele. Paljude kroonilist valu põdejate elu hõlbustaks seegi, kui saaks mõtted murede ja hädade asemel kergemini positiivsetele asjadele viia.

Käsitlen järgnevalt toitaineid, mille kohta on kogunenud enim uurimustel põhinevat teavet. Kalaõlidest saadavatel oomega-3-rasvhapetel on põletikku leevendav mõju, mistõttu need sobivad eriti hästi olulisel määral põletikega seotud valude talitsemiseks. Üks selline on liigesereuma. Inimestel, kes söövad 1–3 korda nädalas kala, on liigesereumasse haigestumise risk 20–24% väiksem kui neil, kes kala ei söö. See on oluline teave eriti nende jaoks, kelle suguseltsis esineb liigesereumatismi.

Kalaõli aitab ka peavalu vastu. Ajakirjas PAIN avaldati 2013. aastal tähelepanuväärne uurimus: kroonilise pea­valuga patsientide toidus vähendati oomega-6-rasvhapete sisaldust ja lisati oomega-3-rasvhappeid. Tulemused olid tähelepanu väärivad: päeva jooksul keskmiselt peavalu käes vaeveldud aeg lühenes ja valupäevade arv vähenes ning elukvaliteet paranes märgatavalt. Paljude uurimisandmete põhjal aitavad oomega-3-rasvhapped leevendada mh artroosist, ärritunud soole sündroomist ja menstruatsioonist tingitud valusid. Oomega-3- ja oomega-6-rasv­hapete soodne suhe näib kiirendavat närvivigastuste paranemist ja tõhustavat organismi oma valuleevendussüsteemi toimimist. Kalaõli mõjub soodsalt ka meeleolule ja mälule, muudab erksamaks ja parandab veresuhkru tasakaalu. Oomega-3-rasv­hapet saab kõige paremini rasvasest kalast, nagu lõhe ja heeringas, ning pähkleist, eriti kreeka pähkleist (neist ajukujulistest), kõrvitsaseemneist, sojast ja läätsedest. Ja purgist ka, tõepoolest. Oomega-3-rasvhappe soovitatav päevane annus on paar-kolm grammi.

Ingveriliste kohta avaldati 2015. aastal metauurimus (uuringute kokkuvõtlik ülevaade), millest nähtub, et need taimed võivad märgatavalt leevendada kroonilisi valusid. Eriti kurkum on osutunud valu ja masenduse ravil üpris tõhusaks. Ühe arvestatava uuringu andmetel vähenesid pärast sapi­operatsiooni kurkumi toimel valud ja valuvaigistite vajadus ning väsimus. Osaliselt tuleneb see mõju põletiku leevenemisest. Kurkum näib olevat turvalisem alternatiiv kui valu­vaigistavad medikamendid. See leevendab ka depressiooni, mis on kestvate valude puhul üsna tavaline probleem. Kurkumiga on ainult üks väike häda: toidu maitsestamiseks kasutatavas koguses ei ole sellel raviefekti. Sellepärast müüakse seda tänapäeval ka kapslitena, mida tuleb sisse võtta üsna mitu tükki päevas. 400 mg kurkumi toime on võrreldav 200–400 mg ibuprofeeniga.

Teistestki ürtidest ja maitseainetest on hakanud kogunema arvestatavat uurimisteavet. Lõhnava neitsikummeli kohta on üpris kindlalt teada, et see võib peletada mõnedel patsientidel migreenihoogusid. Seljavalude vastu näib abi olevat saatanaküünest (Harpagophytum) ja hõberemmelgast ning salvi kujul varemerohust (ingl comfrey) ja kuldvitsast. Praegused teadmised nende taimede toime kohta põhinevad mh autori­teetse rahvusvahelise uurimisvõrgustiku Cochrane välja­annetel. Cochrane’i ülevaadetesse koondatakse kogu saadaolev uurimisinfo ja neid väljaandeid peetakse usaldusväärseks. Lähi­aastail saame kindlasti uut infot, sest viimasel ajal on kasvanud ka teadlaste huvi medikamentideta ravi­meetodite vastu.

Kofeiini valuleevendavat toimet on maailmas rohkesti uuritud. 2014. aastal avaldati selleteemalistest uurimistöödest kokku­võtlik ülevaade, milles oli avaldamisväärseks peetud 20 kõige arvestatavamat uurimust, mis hõlmasid ühtekokku üle 7000 katse­isiku. Tavalised valuvaigistid, nagu ibuprofeen või paratsetamool, toimisid koos ühele tassitäiele kohvile vastava kofeiinikogusega tõhusamalt kui ilma kofeiinita sissevõetud valu­vaigistid. Tõsi, kofeiini efekt ei olnud eriti tugev – täiesti selgelt sai sellest valu vastu lisaabi vaid iga kümnes katseisik. Vastavaid tulemusi saadi teisest kokkuvõtlikust ülevaatest, mis puudutas küll ainult peavaluga patsiente.
Ole kohvi ja tee joomisega siiski ettevaatlik, kui sul on uneprobleeme. Hästi magatud öö mõjub valuravis palju tõhusamalt kui kofeiin. Ja kui valuvaigistid koos kohviga mõjuvad su kõhule ärritavalt, siis unusta kohv või võta vajadusel mao limaskesta kaitsvat vahendit.

Helena Miranda „Võim valu üle. Uued teadmised valuga toimetulekuks”, kirjastus Varrak 2018

https://www.rahvaraamat.ee/p/v%C3%B5im-valu-%C3%BCle/1022261/et?isbn=9789985342961


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare