Kuid enne kui ruttame siit järeldusi tegema, managem endale kõigele aluseks olevate uurimuste tulemused veel korraks silme ette. Iga üksik järgnevatest tulemustest leidis põhjalikes, väga paljude laste ja vanematega läbi viidud uurimustes nii kindlalt kinnitust, et on spetsialistide silmis vaieldamatu. Ameerika arengupsühholoog Carol Tavris võttis oma kolleegide tähtsaimad arusaamad kokku nii
• Teadlased ei avastanud aastakümneid kestnud otsimisele vaatamata mitte ainsatki kasvatusmeetodit, mis tooks lapsel paratamatult esile või kas või ainult muudaks tõenäolisemaks teatud isiksuse tüübi, teatud saavutused või probleemid väljaspool vanematekodu. Niikuinii ei ole vanemad oma kasvatuses kunagi järjekindlad, kuna reageerivad lapse iseloomule. Tavaliselt on nad sõbralike lastega leebemad ja keerukama loomuga lastega rangemad.
• Enamik lapsi, kel tuli taluda raske iseloomuga või koguni sõltlastest vanemaid, ilmutas hämmastavat vastupanujõudu ega saanud sellest püsivaid hingelisi kahjustusi. Vastupidiselt sellele pärineb hulk lapsi, kes tarvitavad uimasteid, liituvad kampadega või haigestuvad psüühiliselt, eriti armastavatest vanematekodudest.
• Ei leitud vähimatki seost kasulaste isiksuse ja vanemate ning nendega koos üles kasvanud õdede-vendade iseloomude vahel. Pilt oleks teine, kui kodusel miljööl oleks märgatav mõju.
• Sellel, millistes kooseludes lapsed kasvavad, ei ole tuvastatavat mõju nende isiksusele. Statistilisest seisukohast ei ole mingit vahet, kas nad veedavad päeva kodus või lasteasutuses, kas nende eest hoolitsevad mõlemad vanemad või ainult ema või ainult isa, kas täiskasvanud, kellega nad koos elavad, on hetero- või homoseksuaalsed.
• See, kuidas vanemad oma lapsi kohtlevad, mõjutab eeskätt laste suhtumist oma vanematesse, märksa vähem aga teistesse inimestesse. Kui näiteks emad oma lastega mängivad, reageerivad lapsed sellele ainult senikaua, kui ema kohal viibib. Niipea kui laps mängib üksi või kaaslasega, on ükskõik, mida ta enne seda koos emaga tegi. Olukord määrab lapse käitumist tugevamalt, kui seda teevad tema iseloomujooned. (Seesama efekt ilmneb ka täiskasvanutel, näiteks töövestlusel.)
Lapsed elavad omaenda maailmas. Ilmselt võivad nii tillukesed nüansid, et me neid täiskasvanuna sageli ei tajugi, neid erinevas suunas mõjutada. Igal juhul määravad faktorid, mida me üldiselt peame otsustavaks, inimese küpsemist märksa vähem kui arvatud. See, mis isiksust detailselt kujundab, ei allu suures osas meiepoolsele tahtega juhtimisele, ei ole aga ka teadusliku vaatlemisega mõistetav. Kui inimene kasvab, avaldavad juhused suuremat mõju kui vanemate kavatsused.