Isegi kui varaline kohustus on võetud ühe abikaasa poolt, kuid abikaasade ühistes huvides, tekib solidaarkohustus. Kõige tüüpilisem näide perekonna ühistes huvides võetud varalisest kohustusest on ühe abikaasa poolt laenu võtmine perekonnale eluaseme soetamise eesmärgiga. Sellisel juhul vastutavad võetud kohustuse täitmise eest mõlemad abikaasad.

Võlaõigusseaduse kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

Näiteks ostab Siim perekonna elamistingimuste parandamiseks korteri. Korteriostu finantseerib Siim pangalaenuga. Kuigi Siim on laenulepingu sõlminud üksinda, tekib laenu tagasimaksmise kohustus ka Siimu abikaasal Laural.

Kui Siim jätab mingil põhjusel igakuise laenuosa tagasimakse tasumata, peab puuduoleva rahasumma pangale tagasi maksma Laura. Kui kumbki abikaasadest pangale laenu tagasi ei maksa, võib võlausaldajast pank laenulepingu erakorraliselt üles öelda ning panna ühisvaraks oleva korteri enampakkumisel sundmüüki.

Kui aga üks abikaasa on võtnud varalise kohustuse vaid enda huvides, ei teki abikaasade solidaarkohustust ja kohustuse võtnud abikaasa vastutab kohustuse täitmise eest üksinda.

Näiteks tsiviilasjas nr 2-11-60945 oli abikaasade vaheline vaidlus ühe abikaasa poolt võetud kohustuse jagamisel.

Kohus selgitas välja, et abikaasa oli võtnud abielu kestel enda isiklike huvide rahuldamiseks laenu. Kohus leidis abikaasa kontoväljavõtet hinnates, et ta on laenusumma ära tarvitanud isiklikes huvides, st sularaha välja võttes.

Kostja ei ole esitanud tõendeid laenukohustuse perekonna huvides võtmise kohta ning seetõttu asus kohus PKS § 18 lg 1 ja § 19 alusel seisukohale, et laenukohustuse lugemine ühisvara hulka on põhjendamatu ja koormaks teise abikaasa huvisid ebamõistlikult.

Reeglina valitsevad abikaasad ühisvara ühiselt.

Kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad ühisvaraga seotud tehinguid teha ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul.

Mida aga teha siis, kui teine abikaasa on haige või viibib eemal ja temalt nõusoleku saamine on raskendatud või piisava põhjuseta keeldub ühisvaraga tehingu tegemiseks vajaliku nõusoleku andmisest?

Siin tuleb appi seadus, mille kohaselt võib teise abikaasa avalduse alusel anda nõusoleku kohus hagita menetluses, kui tehingu tegemata jätmisega või viivitamisega seondub kahju tekkimise oht.

Näiteks on abikaasade Siimu ja Laura ühisvaraks olev korter koormatud hüpoteegiga panga kasuks.

Siim on koondamise tõttu kaotanud töö ning Laura ei suuda üksinda pangalaenu tagasi maksta ning on sunnitud korteri maha müüma. Siim aga ei mõista olukorra tõsidust ning keeldub müügiks nõusoleku andmisest.

Sellisel juhul võib Laura esitada avalduse kohtusse, taotlemaks kohtu luba korteri müügiks. Positiivse otsuse korral asendab kohtuotsus Siimu nõusolekut ning Laura saab korteri maha müüa ja pangaga võla ära klaarida.

Samas võivad abikaasad soovi korral abieluvaralepinguga anda ühisvara valitsemise õiguse ainult ühele abikaasale.

Kui abikaasad on kokkuleppel andnud ühisvara valitsemise õiguse ühele abikaasale, on temal üksinda õigus ühisvara hulka kuuluvat eset nii vallata kui ka käsutada. Seejuures peab ta arvestama teise abikaasa kasuks seaduse ja abieluvaralepinguga ettenähtud piiranguid (PKS § 30 lg 1).

Näiteks soovib Siim korteri ära müüa. Selleks on tal vaja abikaasa Laura nõusolekut. Samas võivad Siim ja Laura abieluvaralepinguga kokku leppida, et Siim valitseb ühisvaraks olevat korterit üksinda.

Abieluvaralepinguga saab ka kokku leppida, kas ühisvara müügist saadud raha tuleb kasutada perekonna huvides või on Siimul vabad käed raha kasutamisel.

Sellisel juhul ei ole korteri müügiks Laura nõusolek vajalik. Nõusolekut on siiski vaja, kui korter on nende ühine või Laura eluase.

NB! Vara valitsev abikaasa võib ainult teise abikaasa nõusolekul käsutada või kohustuda käsutama perekonna eluasemena kasutatavat või omanikuks mitteoleva abikaasa poolt eraldi kasutatavat eluruumi ning anda selle kolmanda isiku kasutusse või lõpetada selle kasutamise aluseks oleva õigussuhte.

Näiteks kuulub Siimule pärandina saadud korter. Kuigi Siim on abielus Lauraga, vastastikuse kokkuleppe alusel elavad nad eraldi.

Laura kasutab eluasemena just Siimule kuuluvat korterit. Kuigi korter on Siimu lahusvara, ei saa ta seda maha müüa ilma Laura nõusolekuta.

Kuidas aga kindlaks teha, kas eluase on ühe või mõlema abikaasa eluase? Selleks on olemas rahvastikuregister.

Rahvastikuregistri seaduse kohaselt peab iga isik hoolitsema enda ja oma alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris. Kui isik, tema alaealised lapsed ja eestkostetavad asuvad püsivalt elama teise elukohta, esitab isik uude elukohta elama asumisest alates 30 päeva jooksul uue elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks.

Seega tuleb kinnisvaraga tehtavate tehingute korral alati hoolega jälgida, kas isik võib teha tehingu iseseisvalt või on vajalik teise abikaasa tehingusse kaasamine. Ilma teise abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka kuuluvate esemetega tehtud mitmepoolne tehing on tühine.

Iga isiku huvides on hoolitseda selle eest, et tema ja tema lähedaste elukohaandmed rahvastikuregistris vastaks tegelikkusele.

Üsna sageli esineb juhtumeid, kus isik elab ühes kohas, aga rahvastikuregistri kanne näitab teist aadressi. Rahvastikuregistrikandel on vaid informatiivne ja statistiline tähendus.

Seega vaatamata sellele, et abikaasa elukohana on registreeritud mingi teine kinnisasi, loeb tegelik elukoht.

Kui abikaasa on siiski teinud tehingu ilma teise abikaasa nõusolekuta, võib tehingu tühisuse vältimiseks teha abikaasale ettepaneku tehing heaks kiita. Heakskiit on kehtiv, kui see on avaldatud ettepaneku tegijale.

Kui abikaasa, kelle nõusolekuta tehing tehti, ei avalda heakskiitu kahe nädala jooksul ettepaneku saamisest arvates, loetakse, et ta ei ole tehingut heaks kiitnud.

Kui teine abikaasa tehingut heaks ei kiida, saab kahjustatud pool nõuda kohtu kaudu tehingu tühistamise tuvastamist sellest tulenevate tagajärgedega. Positiivse kohtuotsuse korral saab nõuda tühise tehingu alusel tehtud kinnistusraamatu ebaõige kande parandamist.

Siiski tuleb ilma teise abikaasa nõusolekuta tehtavaid tehinguid ette ülimalt harva. Praktikas kontrollib notar rahvastikuregistrist tehingupoolte perekonnaseisu ja elukohta ning tehinguid, kus teise abikaasa nõusolek on vajalik, ilma selle abikaasa osaluse või nõusolekuta notar ei tõesta.

Evi Hindpere "Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni", Kinnisvarakool

http://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/perekonnaoigus-ja-varasuhted/