Kümme käsku neile, kes tahavad ise oma elu üle otsustada

Sõnal “egoism” on olnud üldiselt halvustav tähendus, kirjutab Josef Kirschner raamatus „Egoisti piibel“. Tema väidab, et kes ise teab, kuidas ta elada tahab ja mis teda õnnelikuks teeb, see ei vaja kedagi, kes talle õnne müüks. Ta pani kirja kümme käsku neile, kes tahavad ise oma elu üle otsustada.

Nagu kogemused on näidanud, lõpevad sellised situatsioonid targa otsusega: midagi tuleb oma elus lõpuks ometi muuta. Aga meie kui üksikisikutega on samuti nagu elus üldiselt: targad otsused kõlbavad ainult trööstivaks vabanduseks, kui me tegelikkuses midagi ei muuda.
“Egoisti piibel” on poolikuks jäänud katse vähesed tarkade teadvustatud kogemused üles kirjutada. Tegu on inimestega, kes oma elu tõepoolest omaenda jõul oma ettekujutuste järgi kujundada on suutnud.
Parim nõu, mis asja vastu huvi tundvale lugejale võiks anda, on järgmine vihje. Teil on võimalik selle raamatu sisusse suhtuda kolmel moel:
– Te võite kõigepealt selle läbi lugeda ja siis otsustada: “Kõik siin on väga ilus ja hea, aga mitte minu jaoks. Võrreldes vaeste paganatega Ruandas või inimestega Kosovos läheb mul siiski suurepäraselt. Milleks hakata ennast vaevama elu muutmisega?”
– Te võite igasugusest aktiivsest tegevusest hoiduda kavalate dogmaga: ”Kui kõik inimesed oleksid egoistid ja keegi enam teisi ei arvestaks, leiaks maailm end varsti kaosest.” See oleks päris usutav argument, mis tegelikult ainult siis kõlbaks, kui maailm juba ammu suures kaoses poleks.
– Te võite ühte või teist “Egoisti piiblis” tutvustatud kogemust piisavaks ajendiks lugeda, et edaspidised otsused oma elus ise langetada.
Radikaalselt erinedes teistest piiblitest, ei ole “Egoisti piibel” mingi siduv seadustekogu käskude, eeskirjade ja keeldudega. See on lihtsalt raamat lugemiseks.
See on lugemisvara, mis peab lolle lohutama, et nad võiksid kõike oma elus kindlasti paremini teha, kui neile seda vaid lubataks. Kavalatele peab see andma nõu, kuidas nad lollide eest veel natuke osavamalt rääkida saaksid.
Ja targad? Targad saavad siit kõigele, mida nad oma elus juba ammu teevad, kinnitust leida.

Egoisti kümme käsku

1. Enne õigusi on sul kohustused.
2. Kui sul raha ei ole, siis sa raha välja ei anna.
3. Kui sa mõnda tööd oskad, siis oled sa nõutud inimene ja saad ise oma hinna määrata. Kui sa ei ole nõutud töötaja, siis vajad sa ametiühingut.
4. Kui sa oled saavutanud harmoonia iseendaga, siis oled saavutanud harmoonia kogu maailmaga.
5. Igasugune rünnak kellegi teise vastu on rünnak sinu enda vastu.
6. Kui sa tead, mida sa soovid, ei saa keegi sulle pähe määrida seda, mida ta heaks arvab.
7. Kõigil on õigus laisk olla, aga mitte sinu tubliduse arvel.
8. Kui sa oled tubli, siis oled sa seda enda ja mitte teiste jaoks.
9. Mida rohkem sa millestki räägid, seda vähem sa sellest tead.
10. Mida rohkem sa tead, seda vähem on sul vaja sellest rääkida. Mõnikord ütleb sihilik vaikimine rohkem kui sada mitte midagi ütlevat lauset.

I. Elu raamat
„Nii lühike, kui üks silmapilk ka pole, on ta alati kordumatu. Kui sa hetke ei kasuta, raiskad sa võib-olla kogu oma elu.”

Elu raamat on kogumik isiklikke tähelepanekuid selle kohta, mis võiksid olla kolmekümmend olulisemat küsimust, mis iga päev mitmel viisil meie elu määravad.
Igavesest ajast igavesti on tegevusvabaduse piiramine ja allasurutus tugevdanud tarkade klassi vajadust isikliku vabaduse järele. Sel ajal kui üks grupp on lootnud vabaduse saavutada allasurujate kukutamise abil, tunnetab teine grupp, et vabadus võib peituda ainult neis endis.
Allasurujate kukutamine on alati selleni viinud, et putšistid peagi ise rõhujateks muutuvad ning seega tarkade klassist kavalate klassi üle lähevad.
Targad, kes oma vabaduse võtit enesevabastuses näevad, suudavad selle siiski täide viia ainult siis, kui neil on oma elust selge pilt. Mingeid eeskujusid selleks kasutada ei saa. Eeskujud teenivad ainult kavalate huve, kes lollidele lakkamatult alusetuid lootusi ette söödavad, ilma neid kunagi täitmata.
Toetudes sellele arusaamale, saigi kirja pandud kolmkümmend elulist küsimust, mida käesolev elu raamat käsitleb. Sina-vorm, mida kõikides asjaomastes kättesaadavates materjalides kasutatakse, rõhutab ilmselt seisukohta, et partnerlus ja dialoog iseendaga on terve egoismi põhialus.
“Egoisti piibel” pöördub sel põhjusel ei kellegi teise kui igaühe iseenda poole. Igaühe teise mina poole, kellele esimene mina üdeb, kuidas ta elada tahaks.
On iseenesest mõistetav, et “Egoisti piiblis” ei ole juttu vaestest ja rikastest, teadjatest ja neist, kes ei tea, samuti ei tehta vahet meeste ja naiste, homoseksualistide ja “normaalsete” vahel. Keskpunktis on kogu aeg omaenda mina, personaalne vabadus ja isiklik õnn. Ja väljakutse: keegi ei saa kellelegi õnne ja vabadust anda ega neid ära võtta. Igaüks vastutab enda eest ise.
Kes teeb lõpliku otsuse hakata ise oma elu juhtima, on saanud võtme, mis avab ukse tarkade klassi. Ainult loll vabandab end välja väitega, et teised on tema ebaõnnes süüdi.
Teiste eest kostmine tundub olevat kavalate tunnus ja abitu kuuletumine lollide märk. Sellega on nad üksteisega seotud.
Iseloomulik on märkus, mis räägib tarkade piiblis nende egoismist: “Sinu elu raamat on kogum seisukohti sinu elu jaoks. Nendega saad iga päev toimuvas manipuleerivas mängus kõiki mõjusid oma mõõdupuuga kontrollida ja kõike põhjendada, enne kui sa otsustad ja tegutsed.”
Asjadele sel moel lähenedes pakub “Egoisti piibel” oma rohkete ideede ja arusaamadega kordumatu kogumiku praktilisi alternatiive tahtevabaduse piiramisele ühiskonna poolt.

1. Suur ühtsus

1. Kogu elu on üks suur ühtsus. Miski ei eksisteeri sõltumatult. Sa oled üks osa maailmast, kus sa elad. Maailm on osa kosmosest. Kosmos määrab elu seadused. Sa ei saa kosmose seadusi muuta, niisiis muudad sa endas kõike seda, mis kosmose seadustele ei vasta. Ainult nii elad sa kosmosega harmoonias ja kõik, mida sa teed, õnnestub.
2. Kosmos on piirideta jõud, mis loob elu, et see teostuks. See jõud on ka sinus, kui sa kosmosega üks oled.
3. Sa oled üks iseendaga. Sa oled üks oma keha ja vaimuga. Sa oled üks haiguse ja valu, elu ja surmaga. Sa oled üks heas ja halvas, võidus ja kaotuses, sõpruses ja vihas. Sa oled üks koha ja ajaga ning kõigega, mis sa teed.
4. Iga päev tuleb end harjutada tunnetama suure ühtsuse ja oma elu seoseid. Kui sa suuri seoseid ei taipa, ei mõista sa ka väikesi seoseid, mis toimivad sinu elus iga viimane kui päev.
5. Sa tead, mida sa tahad, ja tunnetad seoseid, mis suure ühtsuse moodustavad.

2. Elu siin ja praegu

1. Sa elad oma elu siin ja praegu, just nii, kuidas praegusel silmapilgul kohane on.
2. Kui sa ärkad, oled sa täiesti ärkvel, ja kui sa magad, siis sa tõesti magad. Kui sa midagi teed, siis ei mõtle sa millelegi muule. Kui su käed on siin, siis ka su mõtted on siin. Kui sa tegutsed, siis sa ei kahtle.
3. Täna ei karda sa homset ega klammerdu eilse külge. Kui üks samm on tehtud, alles siis teed sa järgmise. Sa ei kaota midagi.
4. Mis eile oli tähtis, ei pea seda olema täna. Seetõttu nõuab iga päev oma strateegiat ja erinevaid otsuseid. Sa tead, kuidas sa elada tahad, ja usud endasse. Seetõttu oled sa ka oma otsustes vaba.
5. See on elu siin ja praegu, ning sul tuleb osata igal hetkel just nii toimida, kui hetk nõuab.
6. Nii lühike, kui hetk ka poleks, on ta kordumatu. Kui sa hetke ei kasuta, raiskad ära võib-olla kogu oma elu.
7. Kuna sa kunagi homsele ei looda ja eelnenusse ei klammerdu, elad sa siin ja praegu ning täidad oma elu iga silmapilgu.

3. Plaan, päev ja hetk
1. Kui sa ei tea, mida sa tahad, ütlevad seda sulle teised. Sa tead, mida sa tahad, ja sul on plaan, kuidas seda teostada.
2. See plaan raamib sinu elu, mida sa elad vastavalt iga päeva vajadustele. Plaan näitab sulle, mida on vaja teha. Loomingulisus, spontaansus ja usk teevad võimatu võimalikuks ja laiendavad plaani piire, kui sa sellesse ei klammerdu.
3. Iga päev on sinu elu projektsioon. Sa elad igat päeva, nagu oleks see sinu viimane – et lõpp ei tuleks üllatusena.
4. Sa lased päeval tulla, nagu ta tuleb, selle asemel et seda varasemate ettekujutuste raamidesse suruda. Sa elad päeva spontaanselt kooskõlas suure ühtse korra ja omaenda minaga, siin ja praegu.
5. Otsustamine toimub hetkega. Iga otsus määrab sinu elu käiku, mistõttu sa oled igaks otsuseks ette valmistatud:
– Sa otsustad, millal sinu jaoks on saabunud õige aeg. See ei sünni mitte liiga vara ja ka mitte liiga hilja. Kõige jaoks on elus oma aeg ning iga asi võtab oma aja.
– Sa otsustad iseenda eest ja mitte teiste eest.
– Su otsus on täielik, mitte poolik.
– Kui sa oled otsustanud, oled sa oma otsusega üks.
– Kui mõni otsus oli vale, muudad sa seda kõhklusteta.
6. Iga plaan vajab strateegiat, usku endasse ja tulemuste kontrolli, et sa sellest õppida saaksid. Iga plaan on ainult seda väärt, mis sellest lõpuks välja tuleb.

4. Tunnista oma mina

1. Sina oled sina ja mitte keegi teine. Sinu jaoks kehtivad Sinu soovid, vajadused ja mõõdupuud, ja mitte teiste mõõdupuud.
2. Sa oled oma elu keskpunkt ja sa otsustad ise, mis on sinu jaoks õige. Kui sa seda ei tee, otsustavad seda teised, ja sa ei ela enam oma elu. Sa tead, mida sa tahad, ja teed seda.
3. Sa kannad vastutust enda ja oma tegude eest. Sa ei ole vastutav kellegi teise, vaid ainult enda ees.
4. Sinu eesmärk on iga päev oma elust teiste abita nii vaba ja õnnelik olla, kui see sellel päeval võimalik on.
5. Sa oled veendunud, et suudad saavutada kõik, mida sa saavutada soovid. Sa usud iseendasse rohkem kui kellessegi teise. Kui sa teistesse usud, ei usu sa piisavalt iseendasse.
6. Sa oled iseendaga üks nii elus kui surmas. Ilma mingite kahtlusteta. Ilma hirmudeta. Ilma kõhklusteta.
7. Kõik, mida sa oma eluks vajad, on sinus olemas. Sa kuulad oma sisemist häält, et ei peaks küsima kelleltki teiselt.
8. Sa ei küsi: “Mida ma tohin?”, vaid sa küsid: “Mis on minu jaoks õige siin ja praegu?”
9. Sa oled selline, nagu sa oled. Miski sinus ei ole hea, miski ei ole halb. Kõigel on oma mõte ja oma põhjus. Kui sa seda tunnetad, tunnetad sa ka, mis sinu jaoks õige on.

5. Tee end vabaks ja võimalda endale kõike

1. Sa vabastad end kõigest, mis sind koormab ja haigeks teeb. Sa võimaldad endale kõike, mis sind vabaks ja õnnelikuks teeb.
2. Kui sa oma elu jooksul elad ja surres sured ning seejuures iseenda ja kosmosega üks oled, siis ei ole midagi, mida sa kartma peaksid.
3. Sa vabastad end hirmudest. Sa lakkad olemast kannatamatu. Sa vabastad end kahdustest, mis sinu õnnel ja vabadusel ees on.
4. Kui sa kõike seda teed, kujuneb sinus välja psüühiline kaitsemehhanism:
– Sa lõdvestud, suled silmad ja hingad sügavalt sisse, mõeldes sellele, mida sa sooviksid. Sa kujutad ette, kuidas see sind täielikult täidab, kuidas sa sellega üks oled ja see sind vabaks, tugevaks ja õnnelikuks teeb.
– Sa suled silmad ning hingad aeglaselt ja tugevalt välja, mõeldes sellele, millest sa vabaneda tahad. Sa kujutad ette, kuidas see täielikult su mõtetest ja kehast lahkub. Sa tunned, et see teeb sind vabaks, tugevaks ja õnnelikuks.
5. Sa vabastad end tegevusest, et mõelda. Sa vabastad end mõtlemisest, et mitte mõelda.
Kui sa ei mõde, siis sinu intuitsiooni jõud kasvab ja kosmose eluenergia saab sinust läbi voolata.
6. Kui sa kahtled, siis sa lihtsalt otsustad nüüd ära. Kui sa oled otsustanud, siis sa tegutsed. Ja seejuures vabastad sa end kõigest, mis sinu tegutsemist segab.
7. Sa vabastad end eilsetest teadmistest, kui tänased teadmised neid asendavad. Miski ei ole kindel. Iga päev on uus elu. Sa uvõtad seda sellisena, nagu see on. Mida sa muuta saad, seda sa muudad. Mida sa täna muuta ei saa, seda muudad sa siis vkui selleks on tulnud õige aeg.
6. Usu iseendasse

1. Sa oled selline, nagu sa mõtled. Õigemini sa muutud selliseks, kui sa ikka ja jälle sellele mõtled. Seega saab sinu usk iseendasse alguse mõtlemisest.
2. Sa usud iseendasse enam kui kellessegi teise.
3. Sa tead, mida sa tahad. Sa oled veendunud, et sa selle saavutad, kuna sa ei lakka seda endale ette kujutamast.
4. Usk on jõud, mis sind edasi viib. Kahtlemine on jõud, mis sind tagasi hoiab.
5. Kui sa kahded, siis sa ei usu. Sealt, kust algab kahdus, lõpeb usk.
6. Sinu mõdemine viib usuni, sest see annab sulle jõudu teha asju, mille puhul sa sisimas kõhkled. Usk on samm kujuteldavast kujuteldamatu saavutamiseni.
7. Millesse sa ei usu, seda sa ka ei saavuta. Mida sa endale ette kujutada ei suuda, sellese pead sa uskuma.
8. Sa treenid oma usku ja süüvid lakkamatult kahdemise põhjustesse, kuni kahtlemise asemele astub usk.
9. On olemas ainult üks usk: usk iseendasse.

Josef Kirschneri„Egoisti piibel“ ilmus Maalehe raamatusarjas Tarkusepuu