Eesti kuradiuurija Ülo Valgu sõnul eelnes demoniseeritud paharetipeo kujutlusele keskaegne kujutlus haldjate peost. Haldjauskumusi põhjustasid tihti hämaruses tekkinud ebamäärased kujutluspildid, teinekord piisas sellest, et karjapoiste ühisterritooriumil avastas mõni karjane oma metsatukast tundmatu tuleaseme ega osanud esialgu muud arvata, kui et see on haldjate temp. Üldse oli fantaasial siinjuures tähtis osa. Haldjataolisi olendeid esineb kõikides folkloorides, kuni kõige madalamal majanduslikul arengu­tasemel olevate rahvasteni. Vaid lepinguline suhe vanakurjaga pole mingil juhul pärit rahvausundist, vaid tuleneb demonoloogiast.

Edasi loe juba artiklist.