Mida korjata loodusest söögiks, joogiks ja maitseaineks
Looduslikest toidutaimedest valmistatakse roogi samal viisil nagu muudestki toiduainetest. Mida meie looduslikes toidutaimedes sisalduvaist toimeaineist teatakse ja kuidas need meie tervist mõjutavad, kuidas neid taimi kasutada, koguda ja säilitada, sellest kirjutab Helsingi ülikooli botaanikaprofessor Sinikka Piippo raamatus „Toit loodusest“.
Sõltuvalt taimeliigist on võimalik kasutada looduslike toidutaimede kõiki osi.
Lehtedest võib teha toormahla, teed ja rohejahu, lehti võib lisada salatitele, hautistele, suppidele, vormiroogadele, äädikatele ja õlidele. Lehtedega saab ka maitsestada toorjuustu ja muid leivamäärdeid, neid võib lisada tainasse.
Varsi ja võsusid saab kasutada keedetult nagu sparglit (suppides, hautistes, vormiroogades), aurutatult, paneeritult, suhkurdatult ning teha neist keediseid ja kuivatada rohejahu jaoks.
Õied ja õiepungad kõlbavad soolaste salatite ning puuvilja- ja marjasalatite, tee ja muude jookide valmistamiseks, söökide ja jookide kaunistamiseks, samuti lisatakse neid küpsetistesse, ürdiõlidesse ja -äädikatesse, moosidesse ja siirupitesse.
Seemned saab kasutada küpsetistes, salatites, ürdiõlides ja maitseainetena.
Juuri võib kasutada juurviljatoitudes, neid võib paneerida, valmistada kuivatatud juurtest jahu või kohvi aseainet.
LOODUSLIKE TOIDUTAIMEDE KASUTUSVÕIMALUSED
Looduslikud söödavad taimed sobivad väga mitmesuguste söökide ja jookide valmistamiseks, sealhulgas salatid, supid, hautised, vormiroad, pastatoidud, liha-, kala- jm rullid, kastmed, gratineeritud toidud, magusroad, maitseäädikad ja -õlid, marinaadid, tšatnid ja leivamäärded, samuti tarbitakse neid maitseainete, ravimite ja maiustustena.
Värsked taimed maitsevad eriti hästi salatites, hautistes ja jookides. Värskelt on maitse kõige paremini tunda ning värsketes taimedes on ka vitamiinid, mineraalained ja antioksüdandid enim säilinud.
Toorsalatisse sobivad raudrohi hästi noorena, mesiputk; maasika, vaarika, ristiku ja kortslehe noored lehed ja õied, samuti noored teelehed, kase- ja õunapuulehed, ahtalehise põdrakanepi lehed ja võsud; hariliku naadi, mustika, kibuvitsa, valge iminõgese ja pastinaagi noored lehed; vesihein, jänesekapsas, harilik maajalg, läänekollakas, võilill ning kuuse- ja männikasvud ja vahest ka kikkaputk. Võililli võib talveks turbasse istutada, et neilt ka sel ajal salati jaoks noori lehti saada.
Maitseaineteks kõlbavad eespool mainitute kõrval ka mitmed mõrkjama maitsega taimed, nagu salukõdrik, harilik raudrohi, harilik maajalg, sinepid (ms põldsinep), jänesekapsas, põldrõigas, harilik näär, oblikad, mündid, põld-litterhein, köömen, murulauk, harilik angervaks ja mustasõstralehed. Neid võib panna võileiva peale ja salatisse või kasutada maitsevõi, toorjuustu, kastme, marinaadi, äädika ja õli maitsestamiseks. Leivavõiete koostisse sobivad suurepäraselt harilik raudrohi, maasikalehed, kõrvenõges, murulauk, mesiputk, harilik hiirekõrv, kaselehed ja paljud lilled. Nii saab looduslike toidutaimede abil vähendada soola tarvitamist.
Söögiks sobivad ehk kõige paremini kõrvenõges, hanemalts (Chenopodium), maltsad (Atriplex), salukõdrik, harilik maajalg, harilik hiirekõrv, harilik raudrohi, valge iminõges, vesihein, suur teeleht, võilill, mets-harakputk, oblikad, kikkaputk, kortsleht ja harilik linnukapsas. Soojadesse toitudesse lähevad suurepäraselt ahtalehine põdrakanep, kõrvenõges, kortsleht, harilik naat, võilill, ristikheinad, valge hanemalts, vesihein ja oblikad. Küpsetistes võib kasutada ristikut, kibuvitsa, oblikaid, valget hanemaltsa, kortslehte, kõrvenõgeseid ja võililli.
Rohelisi taimeosi, juuri ja õisi võib kasutada suppide, hautiste, püreede, rullide, muna- ja pajaroogade, lasanje, pasta, pannkookide, pitsa, kookide, muffinite, magusate ja soolaste pirukate, puuviljasalatite ja kastmete valmistamisel, neid võib lisada ürdivõietele, toorjuustule, kohupiimale ja jogurtile. Neid võib süüa ka leivakattena või nagu sparglit. Kuivatatud rohelistest lehtedest ja võsudest saab rohejahu. Eriti head taimed rohejahu jaoks on põldosi, võilill, kõrvenõges, kortsleht, ahtalehine põdrakanep, ristikheinad, harilik naat, maasikas ja vaarikas. Rohejahu kõlbab näiteks kastmetesse, tainastesse ja putrudesse – väga paljudesse söökidesse ja jookidesse.
Taimi võib ka paneerida ning lisada värskelt või kuivatatult leiva- ja saiatainasse. Paljude taimede juuri saab kasutada nagu juurvilju, samuti gratineerida, kuivatada, jahvatada ja lisada mitmesugustele roogadele.
Paljudest looduslikest taimedest saab head ürditeed. Vastavalt maitsele võib ürditeed teha peaaegu kõigist söödavatest taimedest, aga üldiselt kasutatakse kõige rohkem kase-, vaarika-, maasika-, mustika- ja mustasõstralehti, kõrvenõgest, kortslehte, harilikku raudrohtu, münti, harilikku maajalga, ristikheina lehti ja õisi, teelehte, võilille, ahtalehist põdrakanepit ja okaspuude kasve.
Looduslikest taimedest tasub valmistada muidki jooke. Toormahla saab võilillest, kase- ja teelehtedest, harilikust raudrohust ja põldosjast.
Taimi võib kasutada ka veinide, likööride, napside, külmade ja kuumade jookide ning meesegude valmistamiseks. Veini võib teha näiteks harilikust maajalast, mündist, vesiheinast, kikkaputkest, takjast, kõrvenõgesest ja harilikust raudrohust. Kasemahlast, kõrvenõgesest, võilillest, harilikust maajalast, kummelist ja takjaist saab koos pärmi, maltoosi, suhkru või meega ka õlut kääritada. Võilille, siguri ja hariliku nääre juuri ning tammetõrusid kasutatakse röstitult ja jahvatatult kohvi aseainena.
KASUTUSJUHENDEID
Looduslikest toidutaimedest valmistatakse roogi samal viisil nagu muudestki toiduainetest. Algajal tasub esialgu katsetada väikeste kogustega, sest kultuurtaimedega võrreldes on looduslikud enamasti märksa tugevama maitsega. Näiteks salatit ei maksa hakata kohe üksnes looduslikest taimedest tegema. Ei tasu ka kuulekalt järgida teiste retsepte – parem ise proovida ja katsetada. Looduslikke toidutaimi kasutades lase oma loovusel lennata!
Sinikka Piippo „TOIT LOODUSEST. Tervislikke toidutaimi õuelt, niidult ja metsast“, kirjastus Varrak 2017
