Mida teeb kõrge vererõhk organismile ja kuidas sellega toime tulla

 (2)

Mida teeb kõrge vererõhk organismile ja kuidas sellega toime tulla
Pexels.com

65-aastatest inimestest kannatab kõrge vererõhu käes juba üle 50%, kusjuures haigus on pisut enam levinud naiste kui meeste hulgas. Miks kõrge vererõhk tekib? Mida see teeb südamele ja veresoontele? Millised toidud alandavad vererõhku? Millised ravimtaimed alandavad vererõhku? Neile küsimustele annab vastused raamat „Hea tervis ja särav välimus küpsemale eale“.

Kui süda pumpab verd, avaldab see rõhku veresoontele. Kui vererõhk on kõrge, peab süda rohkem tööd tegema, et pumbata hapnikurikast verd kõikidesse organitesse ja kudedesse. Kõrge vererõhk koormab südant ja lõhub veresoonte seinu, seda nii mehhaaniliselt kui ka biokeemiliste muutustega. Pinge põhjustab südame laienemist, arterid muutuvad kitsaks ja nende elastsus väheneb. Krooniliselt kõrge vererõhu korral lupjuvad veresooned palju kiiremini kui normaalse vererõhuga. Suureneb risk, et tromb võib arteri ummistada ja põhjustada infarkti või insulti.

Tüsistustena võivad tekkida südamepuudulikkus, ateroskleroos, isheemiatõbi, silmapõhjade muutused ja nägemise halvenemine või neerupuudulikkus. Kui krooniliselt kõrge vererõhuga kaasneb suitsetamine, rasvumine, vere suur kolesteroolisisaldus või suhkruhaigus, kasvab iga riskiteguriga südamelihase infarkti või insuldioht mitu korda.

Jälgi oma vererõhku

Seotud lood:

Arteriaalset vererõhku märgitakse kahe arvuga: süstoolse ja diastoolse rõhuna. Süstoolne rõhk on maksimaalne rõhk südamelihase kokkutõmbumise ajal ja diastoolne on minimaalne rõhk südamelihase puhkeperioodi vältel.

Optimaalseks peetakse näitu 120/80 ning normaalse rõhu piirmäär on 140/90. Kõrgenenud vererõhk on riskifaktoriks insuldi, infarkti ning teiste südame- ja neeruhaiguste tekkel. Teaduslikult on kindlaks tehtud, et kui diastoolset vererõhku õnnestub alandada 20%, väheneb infarktioht 60%.
Normaalne vererõhk on <130/85 mmHg.

Vererõhku mõõdetakse rahulikus olekus kolm korda järjest 5-minutiliste vahedega. Lõpptulemuseks on keskmine näit. Kui rõhk näitab üle 130/80, tuleb hoolimata vanusest pöörduda perearsti poole.

Loe veel

Hüpertoonia tekkepõhjused pole kuigi selged. Vererõhku mõjutavad stress, liigne kehakaal ja toitumine. On täheldatud, et stressihormoonid mõjutavad vererõhku: äreval inimesel püsib vererõhk pidevalt kõrgemal keskmisest, mis suurendab omakorda ärevust. Tekib nõiaring, kus pinge aina kasvab ja vererõhk kõrgeneb. Alatasa toimekatel inimestel, kes lõõgastuda ei oska, on kõrgvererõhktõbi enam kui tõenäoline.
Suure soolatarbimise korral võib vererõhk tõusta, sest organismil tuleb säilitada kindel soola ja vee tasakaal. Mida rohkem soola süüa, seda rohkem vajab organism vedelikku. Lisavedelik aga põhjustab lisakoormust südamele ja arteritele ning tõstab seeläbi vererõhku. Päevane soolanorm on umbes 4 grammi, kuid eestlased söövad üldjuhul tervislikust kogusest kaks korda rohkem soola.

Lisaks eelpool nimetatud põhjustele võivad hüpertooniat põhjustada ka teatud kindlad haigused, näiteks neerude ja neerupealiste haigus või neeruarterite kitsenemine.
Mida varem kõrgenenud vererõhk avastada, seda vähem jõuab see organismile kahju teha. Pidevalt kõrgel püsiv vererõhk nõuab aga juba süstemaatilist ravi.
Ravimitena kasutatakse vererõhku alandavaid ravimeid ja diureetikume ehk organismist vett väljutavaid aineid. Arsti poolt väljakirjutatud ravimite annustamist ja kasutamist võib muuta vaid arst. Ravimite kasutamise lõpetamine võib kaasa tuua tõsiseid tüsistusi. Ravimitega koos tuleb jälgida ka tervislikku toitumist ja liikumist.

Vererõhku alandavad toidud

Seller. Selleris sisalduvad ained aitavad lõdvestada lihaseid, sealhulgas veresooni ümbritsevaid lihaseid. Lõõgastunud veresooned laienevad, verevool soontes suureneb ja seega alaneb vererõhk. Kui süüa päevas keskmiselt 150 g sellerit, paranevad näitajad juba paari nädalaga.

Granaatõun. Juba aastasadu tuntakse granaatõuna kui tervise allikat. On tõestatud, et 100-protsendilise granaatõunamahla joomine (250 ml päevas) võib alandada südamehaiguste riski kuni 35%. Juba ühekuulise kuuri järel võib vererõhk langeda 10 pügala võrra.

Hibiskitee. Idamaades on hibiskiteed kasutatud kõrge vererõhu ravimina aastatuhandeid. Vaid kahenädalane kuur (1 tassitäis teed 3 korda päevas) alandab vererõhku 10% võrra. Et positiivne mõju jääks kestma, tuleb teed juua pikema aja vältel. Hibiskitee ostmisel tuleks kindlasti jälgida, et tegu oleks Hibiscus sabdariffa õitega.

Punapeet. Peet on ideaalne ja odav vahend vererõhu langetamiseks. Peeti võib kasutada nii toorelt kui keedetult, ravitoime sellest ei vähene. Lisaks peedile võiks oma toidulauale kaasata redised, selleri, spinati, kapsa ja lehtkapsa, baklažaani, oad ja porgandid.
Küüslauk. Küüslaugus sisalduvad ained vähendavad vereliistakute kokkukleepumist ja alandavad vererõhku. Küüslauk kaitseb veresooni, takistades kolesteroolil arteriseintele liimumast ning hoiab seega ära hilisemate ladestuste ohu. Küüslauku tuleks ohtralt tarvitada just värskena, soovitatavalt vähemalt 1 küüs päevas.
Apteekides müüdavad küüslauguõlikapslid sisaldavad suures osas taimeõli ja vaid murdosakest küüslauku. Seega tuleks igal võimalusel toitudesse lisada meie kodumaist värsket küüslauku.
Toitude maitsestamiseks kasuta basiilikut, kaneeli, kardemoni ja selleriseemneid.

Piirata tuleb

Suhkur. Suhkur tõstab insuliinitaset veres. Oluline on jälgida, et toit ei sisaldaks kiirelt veresuhkrut tõstvaid rafineeritud tooteid – valget jahu, suhkrut, alkoholi. Kui süüa kiirelt imenduvaid süsivesikuid, lööb see lakke nii insuliinitaseme kui ka kolesterooli tootmise organismis, mis omakorda tõstab vererõhku.

Rasvad. Vähendades rasvakoguseid 25% päevas, alaneb vererõhk 10% võrra, mis omakorda vähendab infarkti- ja südamehaiguste ohtu.

Kohv. Piira päevas joodava kohvi hulka. Uuringud on tõestanud, et inimestel, kes joovad päevas viis või enam tassi kohvi, on vererõhk kõrgem kui neil, kes kohvi ei joo.

RAHVARAVIVÕTTED

Joo peedimahla ½ klaasitäit korraga 3–4 korda päevas. Peedimahla võid segada ka pooleks meega ja võtta 1 spl 3–4 korda päevas.
Söö sidrunit toorelt.
Aedoakaunatõmmis. Võta 30 grammi kuivatatud kaunu 300 g keeva vee kohta. Keeda 30 minutit, kurna ja lisa ärakeenud veekogus. Võta ½ klaasitäit 3 korda päevas enne sööki.
Mädarõikajuuretõmmis. Võta 8 grammi peenestatud juuri klaasitäie keeva vee kohta. Lase tõmmata 4 tundi, kurna. Võta 1 spl 3 korda päevas.
Küüslaugu-sidrunirohi. Peenesta 3 suurt mugulat küüslauku ja kolm sidrunit, lisa 1,5 liitrit vett. Lase segul tõmmata soojas kohas 1 ööpäev, sega aeg-ajalt ja kurna. Võta 1 spl 3 korda päevas 30 minutit enne sööki.
Küüslaugu-hapupiimasegu. Sega 1 hakitud mugul klaasitäie hapupiimaga, lase segul ööpäev jahedas seista ja joo kogus ära kahe annusena ühe päeva jooksul.
Kartulikeeduvesi alandab vererõhku. Selleks joo mitu korda päevas koorega keedetud kartulite keeduvett.
Arooniamahl. Joo kuu aja jooksul 2–3 korda päevas 50 ml arooniamahla. Pärast 10-päevast vaheaega võid ravikuuri korrata.
Rosinatõmmis. Võta 100 grammi rosinaid klaasitäie tulise vee kohta, keeda 10 minutit, kurna. Joo kogus ära päeva jooksul.

Vererõhku alandavad ravimtaimed
Aasristik
Angervaks
Hiirekõrv
Humal
Mailane
Palderjan
Pune
Põldosi
Pärnaõied
Saialill
Soo-kassiurb
Teeleht
Valge ristik
Veiste-südamerohi
Viirpuumarjad

Looduslikud diureetikumid

Leesikas
Kadakamarjad
Takjas
Võilill

Südame tegevust normaliseeriva toimega ravimtaimed

Meliss
Nurmenukk
Petersell
Piparmünt

Vererõhku alandavad marjad

Must sõstar
Kibuvits
Pohl
Jõhvikas
Vaarikas
Metsmaasikas
Kirss
Must aroonia

Vererõhku alandav marjatee

Võta 1 sl ülaltoodud kuivatatud või värskeid marju. Vala peale 1 klaasitäis keeva vett ja lase tõmmata termoses üle öö. Joo 1 klaasitäis korraga 3 korda päevas.
Mao ülihappesuse ja haavandtõve korral pole soovitatav kasutada jõhvikaid ja musta arooniat.

Palderjanitee

Võta 1 sl kuivatatud peenestatud juuri ja vala peale 1 klaasitäis keeva vett. Lase tõmmata 4 tundi ja kurna. Võta sisse 3 sl 4 korda päevas.

Veiste-südamerohu tinktuur

Võta 1 klaasitäis peenestatud toorest ürti ja vala üle 0,5 klaasitäie viinaga. Lase 10 päeva suletud nõus soojas ja pimedas seista, loksutades purki aeg-ajalt. Võta veega kuni 40 tilka 3 korda päevas.

„Hea tervis ja särav välimus küpsemale eale. Looduslikud ilu- ja ravivõtted, tervistav toitumine“, koostanud ja toimetanud Klaire Kolmann. Kirjastus Estada K 2016

Raamat annab ülevaate keskikka jõudnud inimeste terviseprobleemidest ja pakub lahendusi. Juttu on südame- ja veresoonkonnahaigustest, luu- ja liigesehaigustest, maksa- ja sapipõiehaigustest, mälu ja kehakaalu probleemidest jne.

http://www.estada.ee/book/hea-tervis-ja-sarav-valimus-kupsemale-eale/

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare