Millised on inimese maksa suuremad kahjustajad?
Niisiis, maksa suuremad vaenlased.
Lihtsüsivesikud
Lihtsüsivesikuteks kutsutakse enamasti rafineeritud tooteid nagu valge jahu, valge suhkur ja valge riis.
Rafineeritud toit on selline, milles algne toitaineterikas tooraine on liigselt „puhastatud“, valgendatud ja kuumutatud. Näiteks jahu tootmise käigus eemaldatakse tervislikud kiud ja õlid, kuna need muudavad jahu pruunikaks ja kiiremini riknevaks. Seega kõige tervislikum osa eemaldatakse.
Järele jääb lõhnatu, toitainetevaene kaua säiliv mass ehk endosperm, puhas tärklis. Sellised süsivesikud lõhustuvad kiiresti ja lähevad vereringesse, tõstes veresuhkru taset. Kõik süsivesikud, mida meie kehal enam vaja ei lähe, talletatakse maksas rasvana.
Mida rohkem rasva tekib, seda raskem on maksal normaalselt funktsioneerida. Süsivesikuid on aga kehal väga vaja ja lihtsüsivesikute asemel tuleks tarbida liitsüsivesikuid ehk aeglasi ja „häid“ süsivesikuid.
Liitsüsivesikuid leidub näiteks täisteratoodetes ja köögiviljades. Nad ei tõsta veresuhkru taset nii järsult ja ülejääki talletatakse energiana, mitte rasvana. Kogu päevasest tarbitavast toiduenergiast peaksid süsivesikud katma 55–60%.
Rafineeritud valge suhkur ja tema sugulane maisisiirup
Maisisiirup ehk glükoosi-fruktoosisiirup (highfructose corn syrup) on toiduainetetööstuses tuntud suhkru odava asendajana. Maisisiirupis on fruktoosihulk palju kõrgem kui tavalises suhkrus. Sellised kontsentreeritud suhkrud imenduvad organismi väga kiiresti ja tõstavad järsult veresuhkru taset, soodustades diabeedi ja rasvumise teket. Suhkur ei mõju hästi ka maksale.
On leitud, et suhkrul ja alkoholil on maksale sarnane mõju: nende liigne tarbimine võib põhjustada mittealkohoolset rasvmaksa.
Enamik inimesi kipub tarbima suhkrut liiga palju, sest süüakse palju maiustusi, kooke-küpsiseid ja teisi suhkrurikkaid toite ning juuakse karastus- ja mahlajooke.
Loomulikke suhkruid, mida leidub töötlemata toiduainetes, näiteks puuviljades ja aedviljades, ei pea kartma. Vähendada tuleks ennekõike selliste toitude söömist, mis sisaldavad lisatud suhkrut: seda lisatakse tänapäeval peaaegu kõikidesse valmistoitudesse, ka sinna, kus sa ei oska arvatagi – kastmetesse, leibadesse, konservidesse, mahladesse jne. Eelistada tuleks naturaalseid suhkruid nagu mesi, melass ja vahtrasiirup, aga ka nende tarbimist tuleks piirata. Lisatavast suhkrust saadava energia osatähtsus ei tohiks ületada 10% päevasest toiduenergiast.
Kofeiiin
Kofeiini kohta liigub palju vastakaid uurimusi ja arvamusi. Ühte kindlat ja lõplikku vastust ei tea keegi.
Arvestama peab sellega, et see, mis on ühele hea, võib olla teisele halb, sest kofeiin mõjub inimestele erinevalt. Näiteks osade terviseprobleemidega inimestel on raske kofeiini metaboliseerida. Ühes hiljutises uuringus leiti, et kofeiin võib vähendada maksakahjustuse ohtu inimestel, kes joovad liiga palju alkoholi, on ülekaalulised või kelle veres on liiga palju rauda, ent see teooria vajab edasisi uuringuid.
Kofeiin on stimulant ehk aine, mis virgutab südant ja kesknärvisüsteemi ning tõstab vererõhku. Ergutav mõju kestab mõnest tunnist 10 tunnini, olenevalt tarvitatud kofeiini määrast ja inimese ainevahetusest.
Kofeiin soodustab ärevust ja stressi, tõstab insuliini taset, koormab maksa ja segab detoksifikatsiooni, kuna maks käsitleb kofeiini nagu toksiini. Kofeiin takistab mineraalainete (näiteks raud, kaltsium, tsink) ja vesilahustuvate vitamiinide imendumist organismis. Kohvis leidub peale kofeiini ka mitmeid teisi ühendeid, mis häirivad seedimist. Lisaks on kofeiinil diureetiline ehk vettväljutav toime. Kofeiini liigtarbimine stimuleerib maonõre eritumist, mis põhjustab mao ülehappesust ja refluksi.
Olenevalt kehakaalust on täiskasvanud inimese ülemine piir tarbida kofeiini kuni 300 mg päevas. Ühes 200 ml tassis kohvis on ligi 100 mg kofeiini ja ühes 200 ml mustas tees on 40 mg kofeiini. Energiajoogi 250 ml purgis on ligi 80 mg kofeiini. Šokolaadis (100 g) on umbes 40 mg kofeiini.
Kas seda stimuleerivat ainet peab lausa iga päev või koguni mitu korda päevas tarvitama, on juba iseküsimus.
Kofeiini taluvus on igal inimesel individuaalne ja mõnel võib juba üks tass kohvi või 100 mg kofeiini päevas tekitada unehäireid, stressi, ärevust, tõsta vererõhku ning ärritada magu, mis aga ei soodusta maksa tööd ja puhastumist. Kasvõi mõni nädal aastas ilma kofeiini tarbimata annab maksale ja kogu kehale pisut puhkust ning soodustab organismi puhastumist.
Alkohol ja tubakas
Maksa kõige suurem vaenlane on alkohol. Alkohol lagundatakse maksarakkudes alkoholi lõhustavate ensüümide abil. Tekib aine nimega aldehüüd, mis kahjustab maksa rakke. Maksakahjustuse ehk maksa alkoholtõve teke võib mingi ajani kulgeda ilma selgete märkideta. Mõnel inimesel kulub esimeste terviseprobleemide ilmnemiseks aega üks aasta, teistel aastakümneid. Suure alkoholihulga korral osa maksarakke hävib ega taastu. Tekivad rasvmaks, alkohoolne maksapõletik ja viimaks maksa pöördumatu sidekoestumine ehk tsirroos.
Alkoholismi algstaadiumis maksa alkoholi lammutamise funktsioon paraneb ja jääb mulje, et inimene „kannab hästi”. Hiljem ei suuda maks aga enam oma ülesandeid täita ja juba väikesed lkoholiannused tekitavad mürgitusseisundi. On teada, et enamikul inimestest, kes kuritarvitavad alkoholi, tekib rasvmaks.
Kui maks on juba tõsiselt kahjustunud, muutub inimese uriin tumedaks, väljaheited heledaks ja kõhu ümbermõõt suureneb vedeliku kogunemisest kõhuõõnde. Lisaks kaasnevad väsimus, nõrkus,naha kollasus ja naha sügelemine. Kangete jookide tarvitamine periooditi ja purjujoomine
kahjustab eeskätt aju. Lahjade alkohoolsete jookide sage tarvitamine kahjustab eeskätt seedeelundkonda ja tekitab maksatsirroosi ohu.
Naistele mõjub alkohol tunduvalt halvemini kui meestele. Mehed ei tohiks juua rohkem kui 4 drinki päevas. Naised ei tohiks juua rohkem kui 2 drinki päevas. 1 drink on pool viinapitsi (20–25 ml), pool kannu õlut (280 ml) või 1 klaas veini (120 ml). Et vältida alkoholist kahjustunud maksa, tuleks igasse nädalasse jätta vähemalt kolm täielikult alkoholivaba päeva või veel parem – loobuda
alkoholist jäädavalt.
Ka nii aktiivne kui ka passiivne suitsetamine on mõlemad ebatervislikud ning kahjustavad mitte ainult kurku ja kopse, vaid ka südame-veresoonkonda ning teisi organeid, sealhulgas ka maksa.
Liigne soola tarbimine
Sool ehk keedusool või lauasool koosneb 40% naatriumist ja 60% kloorist. Soola n-ö kahjulik toime tuleneb naatriumi liigtarbimisest. On teada, et liigne sool tõstab vererõhku, soodustab põletikke ja suurendab südamehaiguste riski. Liigne sool kogub organismi liigset vedelikku, võivad tekkida tursed. Soola peetakse ka üheks rasvmaksa soodustajaks. Soola soovitatakse vältida ka maksa tsirroosi puhul.
Soovituslik kogus on 1 tl ehk 2300 mg soola päevas. See on väga väike kogus – me ei pruugi seda aduda, kuna paljud valmistooted, mida päeva jooksul sööme, sisaldavad juba ohtralt soola.
Mõistlik on õppida pakenditelt lugema ja kasutada kodus toiduvalmistamisel lauasoola asemel mõnda looduslikku soola, näiteks meresoola, himaalaja või rosee soola, mis sisaldavad peale naatriumi ja kloori ka erinevaid mineraale ja mikroelemente. Õppides kas toitudes kõvasti vähendada.
Ravimite, vitamiinide ja mineraalide ületarbimine
Tavaliselt põhjustab igasugune ületarbimine probleeme, kuid mõningate ainete puhul võib ületarbimine olla ohtlikum kui teiste puhul.
Liigne raualisandite tarbimine Kuigi tänapäeval on rauapuudus aneemia tavapärane nähtus, tuleks raualisandite tarbimisega ettevaatlik olla, kuna raua liigsus organismis on ohtlikum kui kerge vaegus. Inimorganismi rauaimendumise võime on piiratud. Pikka aega ja suurte koguste raualisandite tarbmine või raua ainevahetus häire (hemokromatoos) võib põhjustada raua kuhjumist organismi. Ka raua kestev liigsus toidus võib põhjustada meestel raua ladestumist. Naisi kaitsevad rauarohkuse eest menstruatsioon ja rasedus, mis väljutavad organismist märkimisväärse koguse rauda.
Raud on vajalik ja kahjutu vaid siis, kui ta on seotud valkudega. Vaba raud moodustab organismis kiiresti lahustumatuid ja toksilisi anorgaanilisi sooli.
Liigne raud ladestub erinevatesse organitesse nagu maks, kõhunääre, süda ja nahk ning häirib paljude ensüümide tööd organismis. Maksa ladestuses võib raud tekitada maksakahjustusi, maksa suurenemist, maksa puudulikkust, tsirroosi ja isegi maksavähki.
Toidus olevast rauast imendub umbes 10%, seega peaks ööpäevane rauakogus toidus jääma vahemikku 10–15 mg. Raualisandeid „igaks juhuks“ ja ilma diagnoositud aneemiata on potentsiaalselt ohtlik tarvitada.
Liigne A-vitamiini tarbimine
50–80% kogu keha A-vitamiinist ladestub maksas. Seepärast kahjustabki suurtes kogustes sünteetilise A-vitamiini manustamine just maksa. Soovituslikud päevased normid sõltuvad inimese soost ja vanusest. Täiskasvanu päevaseks soovituseks on 3000 mg päevas.
Liigne ravimite tarbimine
Pikaajalise ja kontrollimatu kasutamise korral võivad osast ravimitest tekkida maksakahjustused: näiteks sage ja pikka aega kestev paratsetamooli, kortisoidsteroidide, depressiooniravimite, seenevastaste ravimite, antibiootikumide, statiinide ja antibeebipillide tarbimine. Seetõttu tasub alati lugeda pakendis olevat infolehte või pidada nõu arstiga.
Keemilised lisaained toidus ja meie ümber
Tänapäeval lisatakse toidule üle 10 000 tehiskemikaali, et soodustada selle kasvamist, parandada väljanägemist ja säilimisomadusi. Lääne ühiskonnas elav inimene puutub kokku toidus leiduvate lisaainetega – värv-, maitse- ja säilitusainete, vahade ja väetiste, kasvusoodustajate, pestitsiidide, herbitsiidide, fungitsiidide ja GMO-de ehk geneetiliselt muundatud organismidega. Järjest rohkem avaldatakse uurimusi, millest selgub, et sellise toksilise kokteili pikaaegne tarbimine võib kaasa tu
tuua ettearvamatuid tagajärgi. On leitud, et pestitsiidid ja keemilised lisaained meie toidus,majapidamisvahendites, hügieenitoodetes ja kosmeetikas võivad põhjustada allergiaid, nõrgendada immuunsust, põhjustada maksa ja pankrease kahjustusi ning tekitada kasvajaid.
Toiduainete talumatus ja soole suurenenud läbilaskvus
Toiduainete talumatus on individuaalne ja võib esineda erinevate toiduainete puhul. Toidud, mida organism ei talu, ei seedu lõpuni ning tekitavad seedimisprobleeme ja segavad maksa puhastamise protsessi. Toiduainete talumatus ei ole sama mis toiduallergia, talumatust saab määrata spetsiaalsete testidega. Kõige enam on levinud piimasuhkru laktoosi ning piimavalgu kaseiini ja teraviljavalgu gluteeni talumatus.
Tihti võid ka ise tunda ära toidu, millele talumatu oled. Tavaliselt tekib talumatute toitude suhtes ebanormaalne isu, kui need kasvõi mõneks päevaks menüüst välja jätta, näiteks jahu- või piimatoodete suhtes. Aga võib olla ka vastupidi: mõni väga hea ja tervislik toiduaine nagu tatar või sibul võib tekitada suurt vastumeelsust. Usalda oma keha ja ära söö mingil juhul sellist toitu, mis sulle üldse ei maitse, isegi kui tegemist on väga tervisliku toiduga.
Lekkiva soole sündroom annab maksale lisakakoormuse, sest seedumata toidust pärit toksiine ja allergeene satub vereringesse normaalsest rohkem. Kui ei toimu korrektset seedimist ja imendumist, võib täiesti normaalne toit muutuda kehale toksiiniks. Kui maks koormatakse toksiinidega üle, siis need toksilised kemikaalid eritatakse sapiga soolde, kus nad annavad lisapanuse kahjustusse. Soole limaskest kaitseb ennast põletikuga, mis ei lase maksa ja keha kaitsevõime tõstmiseks vajalikel toitainetel imenduda ega toota seedimiseks vajalikke ensüüme.
Sooleseina ärritajateks on tavaliselt nisu ja gluteen, liigne alkohol, kohv, tee jt allergiat tekitavad toiduained.
Parasiitide ja pärmseene kasv sooletraktis ärritab ja nõrgestab limaskesta ning suurendab läbilaskvust. Ka antibiootikumid ja põletikuvastased aspiriinitaolised preparaadid kahjustavad soole limaskesta.
Väga ekstreemsed ja karmid dieedid
Need dieedid, kus kaal kiiresti langeb ja pärast dieeti jälle kaalus kiiresti juurde võetakse, ei ole maksasõbralikud. Lühikese ajaga kaalus alla võtmine viib kogu keha šokki. Sellised dieedid ei sisalda tavaliselt piisavalt kaloreid ja vajalikke toitaineid, aeglustub ainevahetus ning keha pingutab suurte vabanevate toksiinide kogustega hakkama saamiseks.
See annab maksale suure koormuse ja mürgitab kogu keha. Tervislikuks kaalu langetamiseks peetakse umbes 0,5–1 kg nädalas või pisut rohkem, olenevalt inimesest ja tema kehakaalust ning seda tasakaalustatud toitumisega.
Ebameeldivad emotsioonid – viha
Inimene ei eksisteeri ainult füüsilisel tasandil, vaid ka vaimsel, hingelisel ja emotsionaalsel. Kõik tasandid on omavahel seotud ja kooskõlas. Näiteks kui nimest tabab emotsionaaselt mingi šokk, siis väljendub see ka füüsilises kehas mõne haiguse näol.
Kui inimene on vaimselt kurnatud, siis on kurnatud ka tema keha. Kõik, mida sa tunned, mõtled ja ütled, peegeldub ka sinu füüsilise keha erinevates organites.
Tunded ja emotsioonid nagu näiteks vihastamine on inimese jaoks igati normaalsed. Haigusi hakkab see tekitama alles siis, kui viha on liiga tugev, allasurutud või kestab pikka aega. Allasurutud viha, raev, kadedus, kibestumine, häbitunne ja ärritus mõjuvad organismile samuti nagu mürgid, tekitades depressiooni ja soodustades põletikke kehas.
Paljud ajurveeda ja Hiina meditsiini praktikud peavad kroonilise vihastumise põhjuseks nõrgenenud maksa. Isegi kaasaegne meditsiin on juba hakanud leidma seoseid negatiivsete emotsioonide ja maksaprobleemide vahel.
Egle Koppel „Maksa puhastamine taimetoiduga. 10 päeva toitumiskava ja retseptid maksa puhastamiseks ja kaalulangetamiseks“, kirjastus Cum Laude
