Tiina Ross annab raamatus „Tervislik, rasvane, magus, maitsekas“ ülevaate toitumisteadlaste Tiiu Liberti ja María Florencia Spirito kirjutistest toiduga seotud uskumuste kohta.

On üheselt selge, et inimesed ise, nende organism, uskumused ja toitumisharjumused on ikkagi väga erinevad ning mis sobib ühele, ei ole parim teisele.

Uskumused, mis on kinnistunud rasva ja rohkelt energiat sisaldavate toitainete tarbimise kohta ning evivad suust suhu kui tõena võetav raudvara, ei pruugi siiski tõesed olla. Lisaks veel rahvasuus liikuv “tõde”, et mitmeid toiduaineid ei tohi koos tarbida.
Levinud on arvamus, et näiteks toiduaineid, mis sisaldavad süsivesikuid ja valke, ei tohi üheaegselt süüa seetõttu, et inimese seedeorganid ei suuda neid koos seedida ja tekib ülekaal. Väidetakse ka, et süsivesikud hakkavad käärima ning valgud roiskuma. Selles osas lähevad erinevate koolkondade arvamused aga lahku.

Sellegipoolest – enda organismi peab usaldama, ta tunneb väga kiiresti ära, mis talle sobib ja mis mitte. Näiteks kui süüa vahetult pärast liharooga valgurikast piimamagustoitu ja tekkib puhitustunne, võiks lahus toitumise peale mõelda küll.
Tegelikult oleme segatoidulised ja meie seedesüsteem kohaneb hästi erinevate söökidega – toiduainetega ja suudab eritada just neid seedeensüüme, mida on vaja erinevate toitainete seedimiseks.

Siiski, mõningate haiguste, näiteks toitainete talumatuse (laktoos jne) puhul peab teatud toiduainetest üldse loobuma.
Ilma uude informatsiooni süvenemata ning kohe kuuldut tõe pähe võtta võib olla kurjast. Sest toitumise osas ei ole absoluutset tõde, on vaid soovitused erinevate uurimistulemuste põhjal. Ning kõigist tõdedest suurim on kuulata oma keha ja sellega ka arvestada.
Siin on toitumistedlaste ülevaade toiduga seotud uskumuste kohta.

Rasv on kahjulik
Kuid nii see siiski pole, sest keha vajab rasva, mis on asendamatute rasvhapete allikas ja aitab muuhulgas lahustada ka rasvlahustuvaid vitamiine. Tõsi on, et piirata tuleks loomsete rasvade tarbimist ehk küllastunud rasvhapete söömist, mis põhjustavad erinevaid tervisehädasid. Eelistama peaks taimseid rasvu ja õlisid. Seega ära väldi rasvu, need on eluks vajalikud.

Keharasva põletavad toiduained
Keharasva otseselt põletavaid toiduaineid siiski olemas ei ole, seevastu on küll abiks mõned ainevahetust kiirendavad ained, näiteks kofeiin, aga selle mõju on lühiajaline. Ja mingit “imepilli” rasvapõletuseks veel leiutatud pole.

Liha söömine on tervisele kahjulik
Selle väite vastus sõltub vastajast, kuna liha tarbimise osas lähevad erinevate toitumiskoolkondade tõekspidamised jällegi lahku. Siiski on üheselt selge, et liha, mis on rikkalik küllastunud rasvhapete poolest, ei mõju tervisele hästi. See võib tõsta kehakaalu ja võib sageneda südamehaigustesse haigestumine.

Hamburger on rämpstoit ja põhjustab rasvumist
Kõik oleneb hamburgeri koostisosadest ja valmistamise moodusest. Mitmeviljakukli põhjal, rohke salatiga, kalafileega ja koduse majoneesiga valmistatud burger on kindlasti korralik toit.
Siiski, “putkast” ostetud kommertseesmärgil valmistatud hamburger võib olla rämpstoit, kui sisaldab palju suhkrut, rasva, soola jne, samas minimaalselt vitamiine ja mineraalaineid. Tõsiselt peaks hoopis kaaluma friikartulite ja sinna kõrvale karastusjoogi tarbimist.

Võid liialdada rasvase toiduga, kui jood alkoholi
Uskumus on tulnud vast sellest, et keha töötleb esmalt ümber alkoholi, seejärel valgud, süsivesikud ja viimasena rasva. Olenemata eeltoodud järjekorrast muutuvad kõik liigselt tarbitud kalorid soovimatuks rasvaks ja leiavad koha keha rasvkoes.

Lahjad tooted on kasulikumad
Pigem mitte, vaid light toodete söömine ei aita kaasa, et näiteks kaalulangetamisel õige kaaluni jõuda. Kuna esmalt jääb keha toitainetepuudusesse ning teiseks ei täida lahjad toidud hästi kõhtu ja on hoopis oht liigsöömisele. Lahjad tooted on moehullus ja enesepettus!

Juust ja vorst ei sisalda palju rasva
Juustu tarbides vaadake selle rasvasisaldust. Rasvane juust on kõrge energiasisaldusega ja tähelepanu – salajased on ka vorstid, kus sisaldub jällegi peidetud rasv, mida me silmaga reeglina ei näe.

Kohupiima võib süüa ohjeldamatult
Kahjuks nii see siiski ei ole, sest kohupiim sisaldab märkimisväärselt peidetud rasvu ja müüdavatele maitsestatud kohupiimakreemidele on lisatud ka ohtralt suhkrut. Kohupiimas on hulgaliselt valke, aga suur (loomsete) valkude kogus toidus kurnab neerusid.

Muna on kõrge kolesteroolisisaldusega
Munakollane sisaldab tõesti kolesterooli, kuid terve inimene võib nädalas julgesti kolm kuni neli muna tarvitada. Munavalk on kõrge toiteväärtusega ja muna sisaldab palju vitamiine ning on kasulik, seega tuleks hoopis piirata küllastunud rasvhapete sisaldust toidus.

Tiina Ross „Tervislik, rasvane, magus, maitsekas. Miks ja mida me sööme“, kirjastus Estada

https://www.rahvaraamat.ee/p/tervislik-rasvane-magus-maitsekas-miks-ja-mida-me-s%C3%B6%C3%B6me/682646/en?isbn=9789949900558