Sellel, mil moel noorukieaga hakkama saadakse, on otsene mõju kogu järgnevale elule
Varases teismeeas toimuvad ajumuutused toovad esile neli psüühika omadust: uudsusotsingud, suhtlusringi avardumine, emotsioonide intensiivistumine ja loov uurimine, kirjutab lastearst ja psühhiaater Daniel J. Siegel raamatus „Ajutorm“ ja lükkab ümber müüdi, et puberteet on hormoonide kontrollimatu möllu ja „hulluks minemise“ aeg.
Kuigi puberteediaastad esitavad väljakutse, ent muutused ajus, mis nooruki psüühika erakordset arengut toetavad, panevad alguse omadustele, mis targal kasutamisel on abiks mitte ainult noorukieas, vaid ka täiskasvanuks saamisel ja lubavad täiskasvanuna elada täiel rinnal. Sellel, mil moel noorukieaga hakkama saadakse, on otsene mõju sellele, milliseks kujuneb kogu järgnev elu.
Noorte loovad omadused tulevad kasuks kogu meie maailmale, kuna pakuvad taipamisi ja uuendusi, mis võrsuvad status quo vastu suunatud mässust ja teismeeale iseloomulikust energiast.
Iga positiivse potentsiaaliga uue mõtteviisi, tunde ja käitumise kõrval eksisteerib ka võimalik varjupool. Ent puberteeti läbiva teismelise meele positiivseid omadusi saab parimal moel ära kasutada ja neid omadusi on võimalik ka hilisemas täiskasvanueas rakendada.
Varases teismeeas toimuvad ajumuutused toovad esile neli psüühika omadust: uudsusotsingud, suhtlusringi avardumine, emotsioonide intensiivistumine ja loov uurimine.
Aju põhiliste närviringide muutumine eristabki noorukiiga lapsepõlvest. Nende muutuste tõttu otsivad teismelised mitmel moel tunnustust: nad proovivad uusi asju ja suhtlevad rohkem eakaaslastega, nad tunnevad intensiivsemaid emotsioone ega soovi enam tegutseda nii nagu seni, vaid püüavad leida uusi maailmas eksisteerimise viise. Kõik need muutused on vajalikud, et panna alus nihkele, mis toimub teismelise mõtlemises, tundemaailmas, suhtlemises ja otsustusprotsessis. Jah, nende muutustega võib kaasneda ka negatiivset. Vaatame nüüd, milliseid plusse ja miinuseid need nooruki ajuarengu neli omadust endas kätkevad ja kuidas nad täidavad meie elu nii kasutegurite kui ka riskidega.
1.Uudsusotsingute põhjuseks on nooruki suurenev tung tunnustuse järele neis närviringides, mis tekitavad sisemist motivatsiooni midagi uut proovida ja elu rikkalikumalt, kogu tema värvikirevuses kogeda.
Miinuspool: uute aistingute otsimine ja riskimine tähtsustab liialt põnevust ja vähendab samas ohtlikust käitumisest tulenevaid riske ja vigastuste ohtu. Impulsiivsus võib hetkemõtte pöörata otsekohe teoks, ilma et sellele eelneks paus, mille kestel jõuaks tagajärgede üle aru pidada.
Plusspool: noor on avatud muutustele ja ta elab kirglikult, sest uudsusotsingud tekitavad vaimustust ning tõukavad looma uusi tegutsemisviise ja elama seiklushimuliselt.
2. Suhtlusringi avardumine parandab nooruki sidemeid eakaaslastega ja loob uusi sõprussuhteid.
Miinuspool: täiskasvanutest eraldunud noorukid, keda ümbritsevad pelgalt teised eakaaslased, on hoopis altimad riskikäitumisele, mis süveneb veelgi, kui täiskasvanuid, nende elutarkusi ja soovitusi eemale tõrjutakse.
Plusspool: tung sotsiaalse seotuse järele viib toetavate suhete tekkimiseni ning on teaduslikult tõestatult hea enesetunde, pikaealisuse ja elu kestva õnnetunde parimaid eeldusi.
3. Intensiivistunud emotsioonid annavad elule juurde värve ja maitseid.
Miinuspool: mõni äge emotsioon võib kogu päeva ära rikkuda, kuna sellest tekkiv impulsiivsus ja tujukus paneb teinekord reageerima viisil, mis ei tee head kellelegi.
Plusspool: intensiivsete emotsioonidega laetud elu võib olla tulvil energiat ja elujõudu, mis annab kõigele elusale ülevoolavat vitaalsust ja särtsu.
4. Loov avastamine käib käsikäes avardunud teadlikkusega. Nooruki uutmoodi kontseptuaalne mõtlemine ja abstraktne arutlemine võimaldavad kahelda seni valitsenud tõdedes, läheneda probleemidele uutmoodi strateegiatega, mõelda välja värskeid ideid ja olla uuendusmeelne.
Miinuspool: elu mõtte otsimine võib puberteediaastatel tekitada noores inimeses identiteedikriisi, muuta haavatavaks eakaaslaste survele ning hägustada suuna- ja eesmärgiteadlikkust.
Plusspool: kui meel suudab teadlikult kinni hoida mõtlemisest, kujutlemisest ja maailma uuel viisil tajumisest, uurides loovalt erinevaid võimalikke kogemusi, aitab see vähendada täiskasvanueas esinevat tunnet, et kõike on juba kogetud, ja selle asemel tajuda tavalist ebatavalisena. Pole sugugi halb strateegia, kui soovida elu täiel rinnal elada.
Võime küll teistega jagada noorukiea loovates avastuste ja uudsuseotsingute tormis sündinud arvukaid vaimuvälgatusi, kuid meid võib tabada ka hoopis teistsugune torm, milles kaob koordinatsioon ja tasakaal ning emotsioonid ujutavad meid hiidlaine kombel tunnetega üle. Neil hetkedel ei valda meid mitte ainult vaimne erutus, vaid ka vaimne segadus. Noorukieas esineb ajus mõlemat liiki tormi. Kokkuvõtvalt: noorukieas ajus toimuvad muutused toovad kaasa nii riske kui ka võimalusi. See, kuidas me – elutee radadel olevate noorukitena või neid saatvate täiskasvanutena – puberteedimerel navigeerimisega toime tuleme, määrab ära, millistesse vetesse meie elulaevuke satub: kas satume ohtlikesse paikadesse või jõuame hoopis põnevate seiklusteni. Valik on meie.
Daniel J. Siegel „Ajutorm. Teismelise aju jõud ja siht“. Kirjastus Helios
