Tegelikult on kõige levinum ja ka odavam pruun suhkur reeglina vaid “värvitud” valge. Seega on neil vaid pelgalt maitse vahe. Pruun värv saadakse näiteks melassi lisamisel.Õige pruuni suhkru hind on tavalisest oluliselt kõrgem. See on vast kõige esmane ehk lihtsam viis orienteeruda suhkrute maailmas.

Šokolaad teeb paksuks

Jällegi pean peatuma mõõdukusel ja tükikese meelehead võid harva ikka lubada, eriti kui on tegu tumeda, kõrge kakaosisaldusega šokolaadiga (70%) ja enamgi veel, üks tükike päevas teeb tervisele head! See aitab ära hoida südamehaigusi. sega kiusatusele aga mitte järele anda. Šokolaadist imendub suhkur aeglasemalt kui näiteks klaaskomme lutsides. Lisaks saame mikroelemente ja õnnetunnet. Aga kahjuks, seda mitte siiski kauaks.
Mulle meeldib üks tore mõte aastatetagusest ajast, kui osalesin kaalujälgijate “grupeeringus”. Minu veidi mugandatud lausejupp sellest mõttest on, et “hetk suus ja hiljem eluaeg puusadel”.

Suhkru tarbimine tõstab kehakaalu

See väide ei ole tõene, kuna kui suhkru tarbimine jääb normi piiresse, ei põhjusta see tüsenemist. Ülekaalulised isikud on pigem kimpus toitumisharjumustega ja enamjaolt just liigsete toidukogustega. Ning pole üldsegi oluline, millisest toidust liigsed kilod pärinevad.

Suhkru tarbimisest muutud paksuks

Selle väite puhul oleneb kõik ikka mitmetest asjaoludest. Sa tead, et suhkrus on palju kaloreid ja kui sa sööd rohkem kui sa kulutad, ongi kuri karjas. Vaid valesti toitudes toob suhkru tarbimine kaasa rasvumise.

Suhkru tarbimine võib põhjustada diabeeti

Ei, otseselt mitte, aga inimestel, kellel on perekondlik eelsoodumus, tuleb olla eriliselt ettevaatlik. Suhkurtõbi on haigus, mille puhul organism ei tooda piisavalt insuliini. Et diabeeti haigestuda, peab olema palju kokkulangevusi, kuid ka geneetilisi tegureid, mis võivad mõjutada. Samas on suureks riskiks ka ülekaalulisus, puudulik aktiivsus ja vananemine. Need on diabeeti haigestumise põhipõhjusteks.

Suhkur soodustab hammaste lagunemist

Suhkur on “hea” abimees hambaaukude tekkel. Ta muudab ka hambad tundlikumaks, eriti talvel külma ilmaga. Ning süüdlaseks on toidus sisalduvad suhkrud, mis on omakorda toiduks bakteritele. Nii et kui me sööme sageli liiga palju kommi, tekib suus suhkru ning bakterite toimel happeline keskkond, mis õõnestab hambaemaili, lagundab hambaid ning moodustab auke.

Suhkur põhjustab probleeme sooltes

Siin on üheselt selge, et jah. Toitumine, mis sisaldab liiga palju suhkrut, soodustab kõhukinnisust ja kahjustab soole mikrofloorat.

Suhkur takistab kasvu

Mõnes mõttes jah, kuna suhkur sisaldab vaid tühje kaloreid. Kui lapsed söövad palju magust, jäävad neil toiduga saamata olulised vitamiinid ja mineraalid, mida on aga kasvuks vaja. Seetõttu on oluline jälgida laste toitumist ja vähendada maiusi nende söögis. See ei tähenda, et need tuleb päris ära jätta, vaid lubada lihtsalt erilistel puhkudel ja õpetada õigesti toitumise harjumusi.

Süües rohkem suhkrut, aitab see kehal kasvatada lihaseid

Mitte ainult. Suhkur on tühjad kalorid ja kui inimene tahab lihaseid kasvatada, vajab ta ka vitamiine ja mineraalaineid, mis on kudede moodustamiseks vajalikud. On oluline, et toitumine oleks tasakaalustatud, mis lubab süüa ka maiustusi, kuid mitte ainult. Lihastele on vaja ka valke, rasvu jne, et olla terve ja tugev.

Mesi sisaldab vähem kaloreid kui suhkur

Ei ole nii. Mees on peaaegu sama palju kaloreid kui suhkrus, näiteks üks supilusikatäis mett võrdub 70 kaloriga. Kuigi mesi sisaldab ka vitamiine ja mineraalaineid, on vaja jälgida tarbitavaid koguseid. Mesi on bioloogiliselt täisväärtuslik toiduaine, mis sisaldab fruktoosi ja glükoosi. Mesi on toitvam kui teised magusained.

Mesi on ravim

See on vaieldamatu tõde. Meel on antiseptiline ja rahustav mõju temas sisalduva sipelghappe tõttu. Mesi rahustab kurguvalu ja on sobilik tarbimiseks ka lihtsalt magusaisu korral.
Suhkruvaba toit on kaloritevaba
Mitte tingimata. Ka suhkruvabas tootes võib olla teiste süsivesikute kaloreid, näiteks valgud ja rasvad. Nii et loe toodete etikette.

Tiina Ross „Tervislik, rasvane, magus, maitsekas. Miks ja mida me sööme“, kirjastus Estada