41 protsenti inimesi veedab enamuse tööajast istudes, seega peab liikuma vabal ajal
Tervise Arengu Instituut (TAI) avaldas täna liikumispüramiidi, mis aitab oma nädalast liikumist jälgida.
TAI koostatud liikumispüramiid on graafiline mudel, mis näitab, kui palju ja kuidas tuleks nädalas olla kehaliselt aktiivne, et see oleks tervisele kasulik. Liikumispüramiidil on füüsilised tegevused jaotatud neljaks korruseks. Kõige alumise korruse moodustab liikuv eluviis, millest peaks koosnema suurem osa meie igapäeva tegevustest: Järgnevad aeroobsed tegevused, jõu-, venitus- ja tasakaaluharjutused ning püramiidist kõige väiksema osa moodustavad istuvad tegevused.
Just püramiidi tipus on tegelikkuse ja soovitusliku vahel kõige suuremad käärid, sest eestimaalased istuvad aina enam – 41 protsenti inimestest veedab enamuse tööajast istudes. Probleeme on ka püramiidi aluseks oleva liikuva eluviisiga, mis peaks olema meie igapäeva elu lahutamatuks osaks.
„Kaasajal elu ei paku niipalju füüsilist pingutust, et inimese luu- ja lihaskond, samuti hingamiselundkond saaks piisavalt koormust. Näiteks jääb füüsilist pingutust nõudvat tööd järjest vähemaks, 2016. aastal tegi füüsiliselt rasket tööd 15% meestest ja 4% naistest,“ ütles TAI teadur Leila Oja. „Seetõttu tuleb ise teadlikult otsida võimalusi, kuidas iga päev vähemalt 30 minutit liikuda. Näiteks tuleks teha osa igapäevatoimetusi jalgsi või võtta spetsiaalselt ette aktiivse kõnniga pooletunnine jalutuskäik.“
Lisaks igapäevasele liikumisele tuleks nädalas vähemalt 150 minutit liikuda intensiivsemalt, nii et pulsisagedus tõuseb ja inimene hakkab hingeldama ja higistama. Need tegevused võiksid olla jagatud 2-3 korra peale nädalas. Selleks sobib näiteks jooksmine ja jalgrattasõit looduses või trenažööril, ujumine, vesivõimlemine, rulluisutamine, suusatamine ja teised spordialad, aga ka tantsimine ja sportmängud. Lisaks tuleks 2-3 korda nädalas teha jõu-, venitus- ja tasakaaluharjutusi. Istumine on püramiidi tipus ehk sellele peaks kuluma kõige vähem aega, kuid ka siin on püramiidis esitatud soovitused, kuidas istuvale tegevusele tasakaaluks end liigutada.
Liikumise positiivne mõju tervisele on oluliselt laiem, kui esmapilgul välja paistab, rõhutas Oja. „Regulaarne liikumine intensiivistab ainevahetust, vähendab riski luudehõrenemisele, parandab meeleolu ja enesetunnet. Kehalist aktiivsust seostatakse ka depressioonisümtomite vähenemisega. Samuti on leitud, et peale kehalist tegevust paraneb ka mälu ning õppimisvõime.“
Samas on Oja sõnul liikumis- ja treeningvõimalusi juurde tulnud ja uuringutulemused näitavad meie inimeste liikumisharjumustes positiivseid trende. Kolmandik täiskasvanutest harjutavad vähemalt paar korda nädalas ja seda on rohkem kui kaks aastat varem. Samuti on vähenemas täiesti passiivsete täiskasvanute hulk.
Aprill on Tervise Arengu Instituudi eestvedamisel Südamekuu, mille raames pööratakse tähelepanu liikumisele, terve kuu jooksul toimuvad üle Eesti liikumisüritused
Loe liikumise kohta lisa:
