• Alasti magamine hoiab kontrolli all stressihormooni kortisool, mille kõrge tase võib kaasa tuua kõrge vererõhu ja kolesteroolitaseme, nõrgenenud immuunsüsteemi ja suurenenud söögiisu. Kortisooli tase on organismis madalaim sügava une ajal ehk kella 22st kuni kella kaheni öösel. Pärast seda hakkab see vaikselt tõusma, et valmistada keha ette ärkamiseks. Probleemid tekivad siis, kui uni pole organismi taastamiseks piisav – see toob hommikuks kaasa liiga kõrge kortisoolitaseme ning võib põhjustada mitmeid eespool nimetatud vaevusi. Alasti magadeson uni sügavam ja keha puhkab korralikult välja.
  • Kehatemperatuur mängib sügava une juures olulist rolli. Liiga soe voodi tõstab kehatemperatuuri ja vähendab une kvaliteeti. Ilma liigse katteta suudab keha aga temperatuuri paremini reguleerida ning uni on meeldivam, häireteta ja sügavam.
  • Alasti magamine sütitab voodis leegi tõhusamalt, suurendab soovi seksida, stimuleerides mitmeid hormoone, teiste seas ka oksütotsiini, armastuse hormooni, mis vabaneb kehas orgasmi ajal.
  • Tundub mõneti uskumatu, kuid alasti magamine aitab püsida noorena. Kõrge nahatemperatuur magamise ajal vähendab vananemisvastaste hormoonide melatoniini ja kasvuhormooni teket. Pimedas ja jahedas magamine aga aitab melatoniini tekkele kaasa.
  • Kõrge kehatemperatuur võib pärssida kasvuhormoonide vabastamist, need aga vastutavad terve keha toimimise ja naha tervise eest. Et uni oleks hea ja kehatemperatuur organismile soodne, viska riided seljast.
  • Väiksem risk haigestuda kandidoosi (pärmseente nakkus). Pärmseened armastavad sooja ja niisket keskkonda. Kui heidad ööseks riided seljast, annad kehale võimaluse jahtuda ja kuivada, takistades niiviisi pärmseente kasvu ja levikut.
  • Alasti magades tunned ennast oma kehas aina mugavamalt ning see turgutab tugevalt su enesekindlust. Enesekindlad inimesed julgevad end sagedamini peeglist vaadata ning õpivad nägema oma parimaid külgi.

Allikas: The Mirror Post