Äge või krooniline turse vajab kiiret ja asjatundlikku sekkumist



Äge või krooniline turse vajab kiiret ja asjatundlikku sekkumist
Foto: erakogu

Veenidega seotud terviseprobleemid on muutunud väga sagedaseks. Paljud on täheldanud oma venoosse verevarustuse süsteemis muutusi, alates nähtavast ämblikuvõrgustikust jalgadel kuni tursete ning krooniliste veenihaiguste ja -laienditeni välja. Veeniprobleemide üks sümptomeid on turse.

Seos lümfisüsteemiga

Venoosse verevarustusega on väga tihedalt seotud lümfisüsteem. Lümfisüsteemi ülesandeks on 10% kogu ainevahetuse vedeliku transpordist, viies rakkudevahelisest ruumist venoossesse süsteemi valke, rasvu ja veresoontest väljunud plasmat. Kui lümfivedeliku viimine venoossesse süsteemi on häiritud, hakkab lümfivedelik kogunema ümbritsevasse koesse, tekitades lümfiturse. Lümfiturse on väga sageli seotud venoosse puudulikkusega.

Venoossete ja lümfiringe probleemide riskifaktorid on pärilikkus, hormonaalsed muutused, rasedus ja vananemine. Samuti tulenevad riskitegurid meie igapäevasest töö- ja eluviisist, nt on pikka istumist või seismist nõudev töö, vähene liikumine, kõrgete kontsade kandmine, mis vähendavad säärelihase toonust. Samuti kitsas riietus ja ülekaal, mis pigistavad veene, ning liigne alkoholitarbimine, mis laiendab veresooni.

Seotud lood:

Inimkehas avaldub nähtav turse peamiselt jalgades, aga ka kätes – ühes või mõlemas. Tursunud jäseme ümbermõõt on suurenenud, kuna kudedesse on kogunenud liigset vedelikku, mis on tingitud veresoonte ja/või lümfisüsteemi vigastusest.

Loe veel

Äge või krooniline

Turse võib tekitada jäädavaid kahjustusi ning ravimata on lümfiturse progresseeruv haigus. Turse võib olla seotud venoosse verevarustuse süsteemiga, lümfiringe süsteemiga või mõlemaga korraga, siinjuures on oluline teada saada turse algne põhjus.

Turse võib olla äge või krooniline. Ägeda tursega tuleb pöörduda esmaabi vastuvõttu, sest selle põhjuseks võib olla nähtav trauma (luumurd, põletus), aga ka süvaveeni tromboos, allergia, nakkuslik artriit.

Kroonilise turse põhjused on kas lokaalsed või üldised. Lokaalsete põhjustena võib välja tuua veenilaiendid ehk varikoosi, veresoonte haigused, põletikulised haigused, posttrombootilise sündroomi, operatsioonijärgse turse.

Üldiste põhjuste alla liigitatakse südamepuudulikkus, valgukaotuse sündroom ehk hüpoalbumineemia, neerupuudulikkus, kilpnäärmehaigused, kasvaja, rasvkoe suurenemine või jaotumishäired.

Suurel osal kasvajaeemaldus­ope­ratsiooni läbinutel tekib lümf­ödeem ehk operatsioonijärgne lümfiturse. Pärast emakakaelavähi operatsiooni tekib kuni 40% patsientidest turse jalas, pärast rinnavähi operatsiooni kuni 30%-l patsientidest turse käes.

Tursete skaala on väga erinev. Turse võib olla vähemärgatav, jäseme või jäsemete ümbermõõt võib olla suurenenud mõne sentimeetri võrra kuni turse ägedate vormideni, kus näiteks jala ümbermõõt on suurenenud mitmekümne sentimeetri võrra ning jalga on kogunenud mitu liitrit vedelikku. Kui algne vähene turse jääb tähelepanuta, võib see aja jooksul progresseeruda.

Kompleksne ravi

Turse vähendamiseks soovitatakse kompleksset ravi, mis koosneb manuaalsest lümfidrenaažist, kompressioonravist tugisukkade või sidumise näol, liikumisravist ja nahahooldusest, aga ka kaalujälgimisest ja nõustamisest.

Manuaalset lümfidrenaaži teevad väljaõppinud lümfiterapeudid, kes õigeid võtteid kasutades liigutavad vedelikku ning vähendavad turset. Lümfidrenaaži kordade arv on varieeruv, olenedes patsiendi taastumisest. Võib piisata kuni kuuajalisest sessioonist, kuid mõnel puhul tuleb drenaažiga jätkata pidevalt, et olukorda kontrollida.

Inimkeha lümfisüsteem on üles ehitatud väga nutikalt, võimaldades lümfivedelikku suunata vastavalt vajadusele. Näiteks kui turse on jalas, saab jalas oleva lümfivedeliku suunata ära kaenlaauku, kus see suunatakse rangluu alusesse veeni.

Turse ravis on väga olulisel kohal kompressioonravi. Selleks kasutatakse meditsiinilisi rõhuga tugisukatooteid jalgadele ja varrukat kätele, mille rõhk on kuni 40 mmHg. Rõhk tugisukkades on suurim jala pahkluul ning väheneb sujuvalt ülespoole, sellise dünaamikaga suunatakse vedelik ja veri ülespoole.

Kui tugisuka kandmine lõpetatakse, hakkab turse taas tekkima. Varikoosi profülaktikaks, väiksemate tursete ja jalavaevuste vähendamiseks ning ärahoidmiseks, veenilaiendite ja -põletike korral tuleks kanda rõhuga 15–22 mmHg sukatooteid, need on saadaval apteekides.

Usalda vaid spetsialisti

Kompressiooniks kasutatakse ka sidumist, mida peab tegema spetsialist. Ise elastiksidemetega sidudes on suur oht liiga suurele ja ebaühtlasele survele, mis surub kinni verevarustuse ning halvendab olukorda veelgi.

Õige kompressioonravi lümfiteraapias annab kuni 80% tulemusest, 20% annab manuaalne lümfidrenaaž ja liikumisravi. Samuti on siinjuures ülioluline, et lümfiterapeut oleks hea väljaõppega ja kogemustega nii liikumisravi, lümfidrenaaži kui kompressioonravi osas, kuna esineb ka vastunäidustusi, millest tuleb teadlik olla.

Hoolitsema peab ka tursunud jäseme naha eest, nahka sügavuti niisutama ning vältima kuivatavaid seepe ja pesuvahendeid. Samuti tuleks olla ettevaatlik nahavigastuste suhtes, kuna haav võib väga aeglaselt paraneda ning on tüsistuste oht.

Igasuguse tursega tuleb tegelda kohe selle ilmnemisel ning pöörduda perearsti või esmaabi poole. Lümfiterapeutide kontaktid leiab Eesti Massööride Liidu kodulehelt www.massaaziliit.ee.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

ELUTARGA TOP

Viimased uudised