Põhilised tunnused: kõhuvalu ja muutunud sooletegevus

Sündroomi põhisümptomiteks ongi alakõhuvalu koos muutunud sooletegevusega. Kõhuvalu või ebamugavustunne kõhus on enamasti kramplik ja varieeruv. Stress ja/või söömine vallandavad valu või tugevdavad seda. Soole tühjendamise järel annab valu järele.

Soole ärritussündroomi võib kahtlustada, kui kõhutegevus on vahelduva iseloomuga: kord on kõht kinni, kord lahti. Levinuim variant on kõhulahtisus hommikuti: pärast sööki tekib kramplik kõhuvalu, mis viib inimese väga ruttu tualetti, soole tühjenemisel valu leeveneb.
Periooditi võib ette tulla ka kõhukinnisust ja see võib kesta päevi. Sündroomi sümptomiteks on ka gaasivalud ja puhitus.

Tegemist on soolestiku kroonilise probleemiga, mis kulgeb vahelduvalt: mingis stressiolukorras ta vallandub, seejärel on soolestiku tegevus mingi aja jooksul täiesti normaalne ja siis vallandub jälle. See on jämesoole talitluse või funktsiooni häire, mitte haigus, täpsustab dr Vassiljeva.

Soole ärritussündroomi võib esineda veerandil inimestest. Seda tuleb ette kõigis vanusegruppides, aga rohkem noorematel. Naistel on seda kaks kuni neli korda sagedamini. Kui vanematel inimestel tekivad selle häirega sarnased sümptomid, siis tasuks uuringud teha, sest tegemist võib olla mingi muu häire või haigusega.

Erinevad vallandajad

Soole ärritussündroomi põhjused pole väga selged, arvatakse, et tekkepõhjused on stress, ärevus, läbipõetud sooleinfektsioon, toiduainete allergia ja/või talumatus. Ühel patsiendil võivad sümptomid vallanduda ühe, teisel teise toidu söömise järel. Vassiljeva sõnul pole kindlaid seoseid leitud, mis toiduained võivad neid sümptomeid vallandada, igal patsiendil võivad need olla erinevad.
Sümptomid tekivad sageli ka ebakorrapärasel söömisel ning kiudainetevaese toidu ja lahtistite pikaajalise tarvitamise tagajärjel. Organismi üldise füüsilise ja vaimse tervise häiredki on olulised tekkepõhjused.

Ravi

Tavaliselt viivad soolestikuga seotud vaevused inimese arsti juurde, eriti, kui need korduma kipuvad. Soole ärritussündroomi kahtluse korral peab arst kõigepealt välistama muud haigused.

Ravi on individuaalne, lähtutakse patsiendi peamistest kaebustest. Tähtis osa ravis on toitumisel. Patsient peab vaatama üle oma menüü, panema tähele, mis toidud vallandavad sümptomeid, ja siis vältima neid toite.

Selle häire puhul soovitatakse korraga vähem süüa, toitumine olgu korrapärane, söödagu kiirustamata ja välditagu rasvarikkaid toite. Mõistlik on vältida alkoholi, kohvi ja magusaid gaseeritud jooke. Piirata tuleks ka gaase tekitavate toitude söömist – nendeks on kaunviljad, näiteks oad, erinevad kapsa liigid, brokoli. Raskesti seeditavad on ka sibul, seller, porgand, rosinad, banaanid, aprikoosid, ploomid, rukis ja nisu. On täheldatud, et kummel, piparmünt, nelk ja till leevendavad spasme ja puhitust.

Lisaks toidusoovitustele võib arst määrata ka ravimeid, näiteks soole tööd aeglustavaid või valu leevendavaid.
Kui lisaks soole ärritussündroomi sümptomitele esineb ka vereeritust pärasoolest, kaalu langust, temperatuuri tõusu, kehvveresust või on peres vähki olnud, siis on vaja lisauuringuid, sest tegemist võib olla näiteks soole põletikulise haigusega.

Kuigi selle sündroomi puhul on vaevused nii füüsilised kui psüühilised, ei maksa karta, et tekib pikaajaline ja tõsine tervisehäire. Soole ärritussündroomiga tuleb lihtsalt kohaneda, õppida kontrollima oma haigustunnuseid ja võimaluse korral vältida nende teket, näiteks loobuda toiduainetest, mis võivad häire vallandada.

Lisauuringuid on vaja siis, kui haigustunnused aja jooksul muutuvad. Enamasti jäävad soole ärritussündroomi haigustunnused aja jooksul samaks.

Elukiri