Alkoholi juues kaldutakse eelistama rasvasemaid toite. Miks?
1 gramm puhast alkoholi annab 7,1 kcal energiat (võrdluseks: 1 g rasva annab 9 kcal ja 1 g süsivesikuid või valke annavad 4 kcal energiat). Siiski pole päris selge, kas ja kui palju võib mõõdukas alkoholi tarbimine kehakaalu suurendada.
Tagasihoidlikud alkoholikogused võivad olla üheks paljudest kaalutõusu riskiteguritest kaudselt ka seepärast, et alkohol suurendab söögiisu.
Seega pole küsimus mitte selles, kas alkoholis sisalduvad kalorid on organismi jaoks sobilik energiaallikas, vaid pigem selles, kui palju organism neid ära kasutab.
Paraku ei ole olemas näitajaid, mille põhjal saaks hinnata, kas alkohol on konkreetse inimese kehakaalule ohtlik või mitte.
Inimestevahelised erinevused võivad siin olla väga suured ning sõltuvad paljudest asjadest.
- Inimese üldine tervislik seisund.
- Joodud alkoholi kogus.
- Joomise sagedus.
- Kas, kui palju ja missugust toitu alkoholi juurde süüakse.
- Sugu ja kehakaal.
- Füüsilise aktiivsuse tase.
- Kas suguvõsas esineb ülekaalulisust.
Alkoholi ainevahetusega seotud ensüümide genotüüp.
Rasvase toidu söömine, väheliikuv eluviis ja liigne kehakaal aitavad kaasa alkoholis sisalduvate kalorite omastamisele.
Alkoholi kogus, mis ühe inimese kehakaalule ei avalda mingit mõju, võib teise jaoks olla märkimisväärne kehakaalu tõusu riskitegur.
Suurem jooming, rohkem kaloreid
Suurem jooming annab palju kaloreid ning seostub sageli kehakaalu tõusuga.
Keskmise suurusega klaasitäis veini (175 ml) sisaldab umbes 125 kcal ja pudel veini (750 ml) üle 500 kcal ehk niisama palju kui näiteks juustuburger ja keskmised friikartulid.
Juues iga päev 2-3 alkoholiühikut, võib kehakaal aasta jooksul tõusta ligi 10 kg võrra, sest alkoholist saadavad kalorid lisanduvad igapäevasest toidust saadavatele kaloritele.
Alkoholi juues kaldutakse eelistama rasvasemaid toite!
Ühes katses (Westerterp-Platenga jt, 1999) hinnati 30 minutit enne lõunasööki joodud õlle või veini mõju söödava toidu kogusele.
Tulemuste põhjal sõid enne sööki alkoholi tarvitanud inimesed lõunasöögi käigus keskmiselt 20% rohkem kaloreid kui oma alkoholivabadel kontrollpäevadel.
Lisaks oli minutis söödud toidu kogus oluliselt suurem, söömisele kulutatud aeg pikem ning täiskõhutunne saabus ajaliselt hiljem.
Miks söögiisu tõuseb?
Alkoholi söögiisu suurendav toime võib olla tingitud järgmisest asjaoludest:
- Alkoholi toimel glükogeeni tootmine maksas väheneb ja nii langeb ka veresuhkru tase.
- Vaimsed ja emotsionaalsed pinged vähenevad.
- Inimesed söövad alkoholi juues kauem. Inimene sööb rohkem, kuna tähelepanu ja kontroll on vähenenud.
Kuidas vähendada kalorite hulka?
Alkoholist pärit kalorite hulka saab vähendada mitmel moel.
- Asenda alkohoolne jook millegi muuga, näiteks tavalise vee või mineraalveega.
- Enne alkoholi joomist söö kõht täis, ennekõike väherasvast, kuid valgu- ja süsivesikuterikast toitu.
- Lahjenda alkoholi madala kalorisisaldusega või kalorivabade toonikutega.
- Joo vähendatud kalorisisaldusega alkohoolseid jooke (light-joogid).
- Pooleliitrise pudeli või purgi asemel osta väiksem, näiteks 0,33 l kogus.
- 0,5 l õlle asemel joo väike klaas veini. See sisaldab oluliselt vähem kaloreid kui õlu.
Tähelepanu! Alkoholivaba õlu ei ole kehakaalu seisukohalt lahendus, sest sisaldab palju suhkrut ja on kaloririkas.
Alkohol ja alatoitlus
Väga palju ja sageli joovatel inimestel võib alkoholi tarvitamine tekitada hoopis alatoitlust. Miks?
Organism tunneb, et ta on vajalikud kalorid kätte saanud, mistõttu kõht tundub täis olevat ja söögiisu väheneb.
Samal ajal ei ole organism saanud valke, süsivesikuid, rasvu, vitamiine ega muid aineid, mis on organismi toimimiseks eluliselt vajalikud.
Alkoholi toksilise mõju tõttu seedeelundkonnale on raskendatud ka toitainete imendumine.
Seega põhjustavad alatoitluse teket organismile vajalike ainete asendamine alkoholiga ning raskused toidust vajalike ainete omandamisega.
Allikas: Alkoinfo.ee
