Antidepressante võetakse kolm korda rohkem kui 15 aastat tagasi
Maailma rikkamaid riike ühendavasse organisatsiooni OECD kuuluvates maades on 2000. aastate algusest antidepressantide tarvitamine hoogsalt levinud, selgus tänavu avaldatud OECD raportist „Health at glance 2015”.
Kui 15 aastat tagasi võttis 1000 inimese kohta iga päev antidepressante keskmiselt 31 inimest, siis 2013. aastal juba 58. See on peamiselt tingitud tõsiasjast, et depressiooni diagnoositakse üha sagedamini. Organisatsiooni andmete järgi puudutavad psüühilised haigused keskmiselt üht neljast OECD riikide elanikust ja vähemalt kaks korda elu jooksul.
Sealjuures erineb tablettide võtmine riigiti märgatavalt. Tabeli esiotsas „troonib” Island 118 inimesega 1000-st, aga näiteks Eestis manustatakse antidepressante veel küllaltki vähe, siin sööb neid iga päev 21 inimest 1000-st. Erinevused sõltuvad nii haiguste levikust kui ka nende diagnoosimisest ja ravist. Näiteks Inglismaal ja Prantsusmaal on arvud suuremad, sest seal kestab antidepressantide kuur keskmiselt kauem. Seevastu Eestis on vaimsed haigused aladiagnoositud, mistõttu ei näita vähesem antidepressantide võtmine tingimata depressiooni väiksemat levikut. Pealegi on maailma õnnelikemate elanikega Skandinaavia maades antidepressante tarbivaid inimesi palju rohkem kui Eestis.
OECD andmetest nähtub, et õiget abi ei pruugi otsida või saada ligi 56,3% depressioonihaigeid, aga Eestis saab tablettidest abi üle kolme korra rohkem inimesi kui 2000. aastate alguses. Psühhiaater Peeter Jaansoni sõnul näitab tablettide kasutamise kasv, et depressiooni ravitakse tõhusamalt ning perearstid tunnevad häire paremini ära ja ka ravivad seda efektiivsemalt.
Vajalik teraapia
Ent spetsialiste teeb murelikuks see, et tablettide kõrval jääb vajaka kognitiivsest käitumisteraapiast, mis annab koos ravimitega depressiooniravis häid tulemusi. Teraapia on oluline, sest arstid ei tea – kuigi psüühikahaiguste ravimite arenduses tehakse iga aastaga edusamme –, kas konkreetsele inimesele mõjub pigem teraapia, tabletid või mõlemad korraga. Seetõttu soovitatakse ka OECD raportis, et riigid võiksid parandada teraapia kättesaadavust.
Siinkohal tuleb mängu raha. Uuringud näitavad, et kui haigekassa teraapiakulusid ei kata, kipuvad patsiendid sellest loobuma. Sellest aastast on ka Eestis püütud inimesi rohkem psühholoogi juurde saata. Igal perearstil on selleks nüüd teraapiafond, millest makstakse teatud arv seansse kindlale hulgale patsientidele. Haigel tuleb katta ainult tavaline viieeurone visiiditasu. Perearstide liidu juhi Diana Ingeraineni sõnul kasutatakse võimalust inimesi psühholoogi juurde saata usinalt, kuid praegu saab selle raha eest teraapiasse suunata umbes neli patsienti kuus ja seda on tema hinnangul liiga vähe.
Ravi kannab vilja
Proovikividest hoolimata on psüühiliste haiguste ravi siiski vilja kandnud, sest enesetappude arv väheneb nii Eestis kui ka OECD riikides keskmiselt. 1990. aastate alguses tehti Eestis 100 000 inimese kohta 30–40 enesetappu, aga 2012. aastal 16,6. Osalt on põhjus elukvaliteedi tõusus, kuid tähtis on ka suurem teadlikkus vaimsetest probleemidest, sest paljud enesetapud on seotud just psüühikahaigustega. Enesetappudega seostatakse veel väikest sissetulekut, alkoholi ja narkootikumide liigtarbimist, töötust ja sotsiaalset isoleeritust. OECD riikide hulgas tehakse kõige vähem enesetappe Türgis, Kreekas, Mehhikos, Itaalias ja Iisraelis (100 000 inimese kohta alla seitsme). Kõige rohkem enesetappe tehakse Koreas, kus 100 000 inimese kohta võtavad oma elu 30 inimest aastas.
