„Kuna tegemist on kroonilise haigusega, siis tuleb haigel õppida sellega koos elama. Õiget eluviisi ja ravi järgides võib astmahaige elada täisväärtuslikku elu ilma astmavaevusteta,“ kommenteeris Qvalitas Arstikeskuse pulmonoloog dr Elga Mesimaa.

Astma kulg võib olla erinev. Vähesest köhatamisest raskete hingeldushoogudeni, paarist korrast aastas igapäevaste sümptomiteni, astmahoole võib eelneda vesine nohu, nina või naha sügelus.

Ast­ma­te­ki­ta­jad võivad ol­la al­ler­gee­nid, vii­ru­sed, bak­te­rid, see­ned, ka il­m (külm või vä­ga niis­ke õhk), psühho­loo­gi­li­sed põhju­sed (tu­gev emot­sio­naal­ne st­ress või ras­ked ülee­la­mi­sed). Ka gee­ni­del on oma osa, kui üks või mõle­mad va­ne­mad on al­ler­gi­kud, on lap­sel ast­ma või al­ler­gia saa­mi­se tõen­äo­sus ku­ni 60% suu­rem. Ge­nee­ti­li­ne te­gur võib aval­du­da ka üle inimpõlve, va­hel on lei­tud seo­seid tä­di­de-onu­de diag­noo­si­ga.

Laste astma, eriti haiguse alguses, võib kulgeda väga väheste sümptomitega ja võib jääda märkamatuks. „Esialgu võib lapsel olla vaid harvaesinev hingamisraskus või kerge hootine köha. Mõnikord võib olla köha lastel ainsaks astma sümptomiks. Seetõttu tuleks laste kroonilisse köhasse suhtuda tõsiselt ja vajadusel konsulteerida pulmonoloogiga,“ lisas Mesimaa.

„Kui varasemaks eesmärgiks oli aastakümneid astmaatakkide/ägenemiste ravi, siis uueks eesmärgiks on saavutada täielik astmakontroll: vältida puudumist koolist või töölt, vajadust meditsiiniteenuste järele ja säilitada normaalne elukvaliteet“ lisas Mesimaa.

Rahvusvahelist astma päeva tähistatakse 5. mail igal aastal Maailma Astma Initsiatiivi (Global Initiative for Asthma ehk GINA) eestvedamisel.