Suitsetamisest loobumine

Kõik inimesed on sündinud mittesuitsetajatena. Lihtsam on tubaka tarvitamist üldse mitte alustada, kui hiljem lõpetada. Tubaka tarvitamine kahjustab tervist ja sellest loobumine on esmane vajadus haiguste ennetamiseks või juba väljakujunenud haiguste edasise arengu aeglustamiseks.

Enamik inimesi ei suuda suitsetamisest loobuda iseseisvalt ja vajab selleks pereliikmete, sõprade või professionaalse nõustaja abi.

Juba ühe ööpäeva möödumisel suitsetamisest väheneb südamelihase infarkti risk, 1-12 kuu möödumisel väheneb tromboosi tekke risk, südamelihase infarktirisk langeb poole võrra, 15 aastat hiljem on südame isheemiatõve risk mittesuitsetajate omaga võrdne.

Kehakaalu normaliseerimine

Ülekaalu korral on vajalik kehakaalu langetamine.

Liigselt rasvane ja soolane toit ning vähene liikumine võivad põhjustada südamehaigusi ja on igapäevane probleem paljudele inimestele.

Ülekaaluks loetakse kehamassiindeksit 25-29. See näitaja peaks olema vähemalt alla 27.

Seega tuleb söömisel jälgida kalori hulka toidus. Normaalselt peab see vastama energiakulule, kuid soovides langetada kehakaalu, peab toidus sisalduvate kalorite hulk olema väiksem, kui kulutame.

Normaalne söömine

Tervislikuks toitumiseks ei pea tegema midagi üleloomulikku, ainult rohkem valikuid. Organism saab tasakaalustatud toidust vajalikud valgud, süsivesikud, rasvad, kiudained, vitamiinid ja mineraalained. Terve inimese jaoks ei ole ükski toit kahjulik ja ta võib ning peaks kõike sööma. Oluline on söögi kogus ja söömise sagedus.

Piisav liikumine

Südame tervise heaks on vajalik vähemalt poole tunnine keskmise tugevusega treening mitu korda nädalas. Selleks sobib väga hästi kas jalutamine, kõndimine, sörk või tervisevõimlemine.

Enamasti ükski ettekääne, miks midagi teha ei saa, pole tõsiseltvõetav. Kindlasti ei ole kerge alustada kehalise koormuse suurendamisega ja selle igapäevaseks harjumuseks muutmisega.

Ent alustada võib 10 000 sammu astumisega iga päev tugevama südame poole.

Sobiva intensiivsusega kehaline koormus leevendab ka krooniliste haiguste vaevusi ning võib vähendada ravimite (eriti uinutite ja antidepressantide) tarvitamise vajadust.

Vaimse tervise hoidmine

Pidev psüühiline pinge ja vaimne koormus mõjutavad samuti meie südame tervist. Normaalse elu loomulik osa on, et me muretseme. Ka tuleb elus ette väga keerulisi ja tundub, et ületamatult raskeid hetki. Ent lõpuks ikkagi õnnelikkus, rahulolu ja tasakaal sõltuvad enda suhtumisest ja käitumisest.

Nagu keegi on öelnud, et “pole tähtis, mis juhtub, vaid kuidas sa suhtud”. Kergem on teisi ja ümbritsevat olustikku süüdistada ning olla rahulolematu ja masendunud.

Õnnelikuks ja motiveerituks saab ennast vaid ise teha.

Töö ja puhkus

Kes töötab, see peab ka puhkama. Keha ja vaim vajavad samuti peale pingutust lõõgastust. Nagu terve südame tööd saadab kindel rütm-peale kokkutõmbumist ja vere kambrist välja pumpamist järgneb alati lõõgastushetk. Ja nii korrapäraselt kogu elu.

Perearsti vastuvõtul käimine ja tervisenäitajate kontrollimine

Aeg-ajalt võiks lasta mõõta vererõhku, vere kolesterooli ja triglütseriidide sisaldust ning veresuhkru taset.

Mõnele inimesele annab teadmine oma tervisest südamerahu ja tasakaalu. Pealegi on ennetada ja algusjärgus tervisehäireid lihtsam kontrolli alla saada. Ja kui arst on määranud ravi, siis tuleks seda ka järgida. Või vähemalt arutada arstiga selle katkestamist, muutmist, lõpetamist või oma elustiili ja suhtumist.

Kõigile neile, kes saavad tuge ja motivatsiooni enda eest hoolitsemiseks apteegis müüdavatest toidulisanditest, vitamiinidest ja ravimtaimedest, on mõeldud mitmeid tervisetooteid. Paljusid apteegikaupu võib kasutada südamehaiguste ennetamiseks, aga ka ravi ühe komponendina.

Kuid suurem eesmärk nende tarbimisel on teadvustada ja mõtestada tervist ning selle hoidmise vajadust. Ainult neist, apteegi vabamüügis olevatest tablettidest, kapslitest ja tinktuuridest, ei ole arvatavasti kasu haiguste ennetamisel ja tervise tagasi toomisel.

Need saavad olla abistavaks vahendiks tervisemurede teadvustamisel ning nende kasutamine koos liikumise ja tervisliku toitumisega võiks olla teadlik hoolimine oma südamest ja kogu organismist.

Abi apteegist

Põhjalikult läbimõeldud koostisega ja kvaliteetsed ravimisarnased ained on apteegis olemas, kuid enne nende võtmist tasub konsulteerida oma arsti või apteekriga.

Paljud südant- ja veresoonkonda toetavad toidulisandid sisaldavad tuntud taimseid koostisosi.

  • Viirpuu – südame veresooni laiendav, südametegevust korrastav ja vererõhku langetav toime.
  • Küüslauk – ateroskleroosi ennetav, koos kolesteroolisisaldusega väheneb veres ka triglütseriidide sisaldus ja langeb vererõhk .
  • Veiste-südamerohi – võib kasutada korratu südametegevuse, südamepekslemise ja kõrgvererõhu algstaadiumis.
  • Aroonia – kõrgvererõhktõbe ennetav, nõrgalt vererõhku langetav.
  • Palderjan – vaimse stressi vähendamiseks, närvipingete ja unehäirete leevendamiseks.
  • Punane riis – võib soodustada kolesterooli alanemist veres.
  • Sojaletsitiin – tõhustavad rasvade ainevahetust, kasutatakse vere suure kolesteroolisisalduse korral.

Peale nende sisalduvad südame tervise jaoks mõeldud toidulisandites ning ravimites sageli veel B-grupi vitamiinid, magneesium ja oomega rasvhapped.

  • B – grupi vitamiinid – normaalse toitumise korral ei teki organismis B-grupi vitamiinide puudust, kuid alkoholi, tubaka, tee või kohvi liigtarbimisel ja ka antibiootikumikuuri järgselt võiks neid juurde võtta.
  • Magneesiumi aga hüpertensiooni, ateroskleroosi korral ja kalduvusel trombide tekkeks. Magneesium aitab kaasa organismil omastada B-grupi vitamiine.
  • Oomega-3 ja oomega – 6 rasvhapped – neid võib kasutada ateroskleroosi ja trombootiliste haiguste profülaktikaks, energiaallikaks kudedes (kalaõlid, kalamaksaõlid, linaõli, rapsiõli).
    Kaalium ja magneesium on vajalikud närviimpulsside tekkeks ja levikuks, mis tagavad normaalse südamelihase töö. Osalevad ka veresuhkru ja vererõhu taseme reguleerimisel ning tugevdavad südamelihast.

Südame- ja veresoonkonna haiguste ennetamiseks ja leevendamiseks on vabamüügil ka ravimid, kuid neid peaks kasutama vaid kindlate näidustuste või arsti soovituse korral.

Allikas: Südameapteek