Vitamiinid jaotatakse rasv- ja vesilahustuvateks. Rasvlahustuvateks vitamiinideks on vitamiinid A, D, E ja K. Rasvlahustuvate vitamiinide imendumine, varuna salvestumine ja funktsioneerimine organismis on seotud toiduga saadavate rasvadega ning organismi rasvkoe hulgaga.

Vesilahustuvate vitamiinide alla kuuluvad vitamiin C ja B-grupi vitamiinid. Tuntuimateks B-grupi vitamiinideks on B1 (tiamiin), B2 (riboflaviin), B3 (niatsiin), B6, B9 (folaadid/foolhape) ja B12 (kobalamiinid). Lisaks kuuluvad B-grupi vitamiinide alla ka biotiin ja pantoteenhape.

Vitamiin B1 ehk tiamiin

Vitamiini B1 on peamiselt vaja:rasvade, süsivesikute ja aminohapete normaalse ainevahetuse tagamiseks; närvisüsteemi, lihaste ning südamelihase talitluseks; maomahla normaalseks tekkimiseks. Tiamiini parimad allikad on päevalilleseemned, maa-, sarapuu-, pistaatsia-, pekani-, para- ja Kreeka pähklid, pärm, kuumtöödeldud sealiha, erinevad teraviljajahu ja herned. Mingi koguse tiamiini saab organism ka jämesoole normaalsest bakteriaalsest mikrofloorast, mis sealt ka imendub, kuid selle kvantitatiivne olulisus on teadmata. Kestev tiamiinipuudus põhjustab beribeerit.

Täiskasvanutel hõlmavad selle sümptomid perifeerse närvisüsteemi ja südame talitlushäireid.

Puuduse varaste sümptomite hulka võivad kuuluda anoreksia, kaalulangus, vaimsete võimete muutused ja lihasnõrkus. Lastel ilmnevad sümptomid kiiremini, on üldiselt raskemad ja võivad viia südamepuudulikkuseni. Rafineeritud toidu söömine ja kestev alkoholi liigtarvitamine soodustavad vitamiinivaegust.

Vitamiin B2 ehk riboflaviin

Vitamiini B2 on peamiselt vaja: rasvade ja süsivesikute normaalse ainevahetuse tagamiseks; närvisüsteemi, lihaste ning südamelihase talitluseks; nägemisprotsessiks (silmade väsimuse vähendamiseks ja normaalse nägemise tagamiseks); naha, limaskestade, küünte ja juuste tervise toetamiseks; antikehade moodustamiseks. Kuigi riboflaviinipuuduse mõju ainevahetusele on tugev, tekib selgeid kliinilisi sümptomeid väga vähe. Nende hulka kuuluvad muutused nahal ja suu limaskestadel (sh lõhenenud suunurgad).

Rasket riboflaviinipuudust on seostatud rauataseme muutusega, aneemia ning vaimsete häiretega. Riboflaviini parimateks allikateks on kuumtöödeldud maks ja neerud, maksapasteet, pärm, mandlid, keedetud vuti- ja kanamunad, lehtkapsas, kõrvitsaseemned, enamik juustudest, kakaopulber.

Vitamiin B3 ehk niatsiin

Niatsiinion peamiselt vaja: rasvade ja süsivesikute normaalse ainevahetuse tagamiseks ning valkude sünteesimiseks; närvisüsteemi ja lihaste talitluseks; nahakahjustuste paranemiseks. Niatsiinipuudus toob kaasa pellagra („kare nahk”), mida täheldatakse enam rahvastel, kelle toidulaud põhineb peamiselt maisil või muudel teraviljadel, olles madala valgusisalduse ja madala niatsiini biosaadavusega.

Pellagra avaldub peamiselt nii naha-, seedetrakti- kui ka närvisüsteemi sümptomite näol. Niatsiini parimateks allikateks on maapähklid, kuumtöödeldud maks ja neerud, maksapasteet, tuunikalakonserv, kuumtöödeldud linnuliha, pärm, päevalilleseemned, kuumtöödeldud sea- ja veiseliha, kamajahu, kuumtöödeldud kalad, keedetud täisteramakaronid, müsli, enamik juustudest, täisterasai ja -leib, enamik pudruhelbeid, lehtkapsas, kuivatatud aprikoosid, keedetud muna, enamik pähkleid ja seemneid, halvaa, kakaopulber.

Organismis võib teatud kogus niatsiini moodustuda aminohappest trüptofaanist.

Vitamiin B6

Nimetus vitamiin B6 hõlmab kolme ühendit: püridoksiin, püridoksamiin ja püridoksaal. Vitamiini B6 on peamiselt vaja: aminohapete normaalse ainevahetuse tagamiseks (sh valkude lõhustamiseks ja kasutamiseks); süsivesikute ja rasvade ainevahetuse tagamiseks; paljude bioaktiivsete ühendite (nt serotoniini) tekkeks organismis; erütrotsüütide valmimise protsessiks.

Toidust saadava vitamiini B6 puudust esineb harva ja harilikult kombinatsioonis teiste B-grupi vitamiinide puudusega. Imikutel ja lastel ilmnenud kliiniliste sümptomite hulka kuuluvad epilepsialaadsed krambid, kehamassi langus, seedetraktiprobleemid ja mikrotsütaarne aneemia.

Parimateks vitamiini B6 allikateks on kuumtöödeldud lõhe, sarapuu- ja maapähklid, Kreeka pähklid, pärm, kuumtöödeldud maks, kuumtöödeldud linnuliha, enamik teisi kuumtöödeldud (sh suitsutatud) kalu (nt lõhe, forell, skumbria, räim, ahven), tuunikalakonserv, küüslauk, avokaado.

Vitamiin B9

B9 ehk folaate on peamiselt vaja: rasvade ja süsivesikute normaalse ainevahetuse tagamiseks; loote närvikoe arenguks; erütrotsüütide valmimise protsessiks koos vitamiiniga B12; DNA ning RNA sünteesimiseks kasvuprotsessis ja organismi rakkude taastootmiseks.

Toiduga saadud folaadid või toidulisandina manustatud foolhappest saadud folaadid on eriti olulised rasedatele, seda tegelikult juba enne raseduse algust, et tagada lapse normaalne areng. Seega tuleb folaatide saamine hoida kõikidel sünnitusealistel naistel soovitatud tasemel, et vältida ka planeerimata raseduse puhul defitsiidist tulenevaid neuraaltoru defekte.

Foolhape on vitamiini sünteetiline vorm, mida looduslikult toidus ei leidu ning mida saadakse rikastatud toidust ja toidulisanditest. Manustatuna muutub ta organismis folaatideks. Folaatide peamised allikad on lehtkapsas, spinat, oad, pärm, kuumtöödeldud maks, tursamaksakonserv, munakollane, maapähklid, rooskapsas ja brokoli, peet, porrulauk, spargel, nuikapsas. Folaadid on ebapüsivad ja märkimisväärsed kaod toiduvalmistamisel on tavapärased. Kuid kadu sõltub nii konkreetsest toidust kui ka toiduvalmistamise meetodist.

Vitamiin B12

Vitamiini B12 on peamiselt vaja: aminohapete normaalseks ainevahetuseks; erinevate aneemiate ennetamiseks (nt erütrotsüütide valmimise protsessiks koos folaatidega); närvikoe normaalseks arenemiseks. Vitamiini B12 puuduse kliinilised sümptomid kujunevad üldiselt välja alles pärast mitmeid aastaid kestnud puudulikku tarbimist toiduga või vähenenud imendumist. Vitamiiniga B12 adekvaatne varustatus on äärmiselt oluline vereloomeks ja neuroloogilisteks funktsioonideks.

Seljaaju, aju ning optilise ja perifeersete närvide mandumise tõttu põhjustab vitamiini B12 puudus neuroloogiliste sümptomite väljakujunemist ja/või megaloblastilise aneemia teket. Toiduga tarbimisest põhjustatud puudust võib täheldada üksnes täiskasvanutel, kes on olnud mitu aastat veganid ning ei ole tarvitanud vitamiini B12 toidulisandeid ega vitamiiniga B12 rikastatud toitu, või ka neist perekondadest pärit imikutel ja lastel, kus mainitud toidu tarbimise mustrit järgitakse.

Eakate inimeste vitamiini B12 tase on sageli madal ennekõike B12 vaegimendumise tõttu.
Inimorganismile hästi kättesaadavat ja sobivat vitamiini B12 leidub üksnes loomse päritoluga toitudes.

Taimset päritolu toidud võivad sisaldada B12 jääkkoguseid bakteriaalsest saastumisest või käärimise saadusena, kuid nende allikate adekvaatsus on küsitav. Liha, maks, piimatooted, muna, kala ja koorikloomad on eriti head ning keskmises menüüs valdavad vitamiini B12 allikad. Adru ja vetikad sisaldavad bioloogiliselt mitteaktiivseid vitamiini B12 analooge, samuti mõningaid aktiivseid vitamiini B12 ühendeid, kuid nende allikate adekvaatsus on ebamäärane. Mõned taimepõhised joogid, nagu näiteks soja-, kaera- ja riisijook võivad olla vitamiiniga B12 rikastatud ning seetõttu on need loomset päritolu toite vältivate inimeste menüüs olulised vitamiin B12 allikad.

Tekst on koostatud Eesti toitumis- ja liikumissoovituste põhjal.

Allikas: Kliinik.ee