D-vitamiin aitab pimedusest võitu saada



Osteoporoosi päev
Foto: Ilmar Saabas

Põhjamaades möödub pool aastast vähemal või rohkemal määral pimeduses. Säilitamaks sel perioodil tervist ja rõõmsat meelt, on läbi aegade jagatud näpunäiteid nii spetsiaalseks toitumiseks kui ka vitamiinikuurideks. On aga üks toidulisand, mida on võimatu ülehinnata – see on D-vitamiin.

Seda ka päikesevitamiiniks kutsutavat vitamiini toodab keha tavapäraselt ise päikesevalguse toimel. D-vitamiini vajavad kõik rakud ja see aitab säilitada organismi immuunsust. Juba tänaste uuringute põhjal võib väita, et suure tõenäosusega on D-vitamiinil ka muid positiivseid mõjusid meie tervisele, kuigi need vajavad veel rohketel katsetel põhinevat tõestust.

Kuigi D-vitamiini puudus ei ole otseselt psoriaasi ega ka polüskleroosi (sclerosis multiplex) põhjustaja, tundub sel olevat seos mõlema haigusega. D-vitamiini aktiivse ühendi kaltsitriooli manustamine on sarnaselt päiksevalgusele aidanud psoriaasiga kaasnevate nähtude puhul ja tänapäeval kasutatakse psoriaasi ravis edukalt salve, milles sisaldub aktiivset D-vitamiini. Osal polüskleroosi põdejaist on samas tuvastatud D-vitamiini aktiveerumist pärssiv geeniviga, mida ei ole täheldatud tervetel uuringurühmadel. Samas on välja selgitatud, et D-vitamiini ebapiisav tase organismis suurendab polüskleroosi haigestumise riski.

D-vitamiinil usutakse olevat kaitsev toime mõningate vähktõbede, aga ka diabeedi vastu. Uuringud on viidanud mõjust ka veresoonkonna haigustele. D-vitamiini puudus tõstab aga kindlalt infektsiooniohtu.

Loe veel

Seotud lood:

Külmetushaiuste ennetamiseks ja luude tervise heaks

Gripid ja ka nn luu väsimusmurrud on levinud eelkõige pimedatel aastaaegadel. Uuringud on kinnitanud, et need haigused ei ole tingitud vaid külmast ja rõskest ilmast, vaid et alanenud D-vitamiini taseme tõttu tõuseb märkimisväärselt ka väsimusmurdude arv ja tõenäosus haigestuda hingamisteede haigustesse. Samuti aitab D-vitamiin ära hoida osteoporoosi teket ja D-vitamiini puudus võib põhjustada luude pehmenemist. Viimase sümptomid on ebamäärased luuvalud eelkõige selgroo piirkonnas.

Vanainimestel aitab piisav D-vitamiini tase vähendada kukkumis- ja luumurdude riski, kuna see mõjutab lihaste tervist ja seeläbi tasakaalu. Selles vanusegrupis on D-vitamiini piisava taseme tagamine veel eriti aktuaalne, kuna vanurite nahk ei suuda enam sama efektiivselt D-vitamiini toota ja lisaks hoidutakse kõrgemas vanuses ka otsese päikesevalguse kätte sattumast.

Kui muud organismile vajalikud vitamiinid on võimalik kätte saada mitmekülgse tervisliku toitumise abil, siis D-vitamiini puhul sellele lootma jääda ei saa.

Soovitavad anused

Alla 2-aastased lapsed ja rasedad peaksid saama 10 ning 2-18-aastased lapsed 7,5 mikrogrammi D-vitamiini. Seda iga päev terve aasta jooksul lisaks loomulikul teel saadavale D-vitamiinile. Tööealistele soovitatav lisaannus on samuti 7,5 mikrogrammi, aga seda oktoobrist kuni märtsini ja juhul, kui ei tarbita regulaarselt vitamiinidega rikastatud piimatooteid, toidurasvasid või kala.

On väga ebatõenäoline, et pimedal ajal õnnestub loomulikul teel saada piisavas koguses D-vitamiini, kui välja arvata igapäevane rohke kalasöömine. Samas ei anna ka kalatoidud garantiid, kuna kasvandustest pärit kalades on D-vitamiini väga vähe. Loota saab vaid toidulisanditele, mille D-vitamiini sisaldus on kindlalt teada.

D-vitamiini taset on vaja erilise tähelepanuga jälgida laste suurimas kasvueas ehk 10–20-aastastel. Alus luustiku jõudsale arengule luuakse murdeeas ja selleks peaks organismis olema piisaval tasemel vajalikke vitamiine, kaasa arvatud D-vitamiini. On avaldatud arvamust, et maksimaalset 10-mikrogrammist ööpäevast annust peaks meie põhjamaistes oludes riskigruppidele koguni suurendama.

Sobiv annus on individuaalne

Sobiva D-vitamiini annuse määramisel on kõige parem lähtuda veres olevast kaltsidiooli tasemest, mida nahk suudab suvel päikesevalgusest toota. Kaltsidiool on põhiline veres ringlev D-vitamiini vorm. Selle taseme põhjal saab vereproovist teha järeldusi D-vitamiini tagavarade kohta. Kui vereproov võtta südatalvel, on selle põhjal otsustada, milliseid D-vitamiini lisaannuseid tablettidena tuleks juurde võtta. Kui enne talveperioodi on kaltsidiooli tase madal, saab selle normaalsele tasemele tõsta kahe-kolme kuu pikkuse vitamiinikuuriga. D-vitamiini tasub tarbida koos päevaste söögikordadega, mil see rasvlagunduva ainena mõjub kõige tõhusamalt.

D-vitamiini taset ei pruugi aidata säilitada ka nädalapikkune soojamaareis, sest kaltsidiooli tase langeb poole võrra paari kuuga. Tuleks kindlasti ka silmas pidada, et D-vitamiini omandamist reisidel pärsib ka päikesekreemide kasutamine, mida kodumaises suves viibides alati ei tarbita.

Personaalse D-vitamiini vajaduse määramisel mängib olulist rolli ka kehamassiindeks – ülekaalulised vajavad rohkem D-vitamiini ja nii võib soovitatav annus kujuneda 2–3 korda suuremaks, kui tavapäraselt.

Kindlasti peaksid oma kaltsidiooli taset jälgima taimetoitlased, kuna D-vitamiini saamine taimetoidust on vähene ja taimedes sisalduv D2-vitamiin ei ole sama tõhus kui päikesest ja toidulisanditest saadav D3-vitamiin. Ka dieedipidajad vajavad täiendavat D-vitamiini luustiku ja lihaste tervise tagamiseks.

Kui muud organismile vajalikud vitamiinid on võimalik kätte saada mitmekülgse tervisliku toitumise abil, siis D-vitamiini puhul sellele lootma jääda ei saa. Ehkki mõned huvigrupid peavad vitamiinide manustamist ebaloomulikuks, tuleks meil olukorras, kus meie kodumaal on 9 kuud talve ja 3 kuud kehva suusailma, leppida ka seigaga, et peame oma organismi sel teel vastavalt vajadusele ka toetama ja turgutama.

Allikas: Südameapteek

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

ELUTARGA TOP

Viimased uudised