Kõikides riikides oli depressiooni esinemine seotud sotsiaalsete teguritega, nagu näiteks vanuse, perekonnaseisu ja sissetulekutega. Näiteks madala ja keskmise sissetulekuga riikides esines esimene depressiooniepisood keskmiselt 24. eluaastal, kõrge sissetulekuga riikides aga peaaegu kaks aastat hiljem.

Teadlased spekuleerivad, et jõukamates riikides esineb nukrameelsust rohkem ebavõrdsema sissetulekute jaotuse tõttu. Lisaks sellele võib depressioon olla rikaste haigus, kuid teadlaste sõnul ei ole selle fenomeni põhjused veel täielikult selged.

Kõrgema sissetulekuga riikides oli depressiooni kogenud või tõenäoliselt tulevikus kogevaid inimesi kõige rohkem Prantsusmaal (21%),USAs (19,2%) ja Hollandis (17,9%) ning kõige vähem Jaapanis (6,6%), Saksamaal (9,9%) ja Itaalias (9,9%).

Madala ja keskmise sissetulekuga riikides oli selliseid inimesi kõige rohkem Brasiilias (18,4%) ja Ukrainas (14,6%) ning kõige vähem Hiinas (6,5%) ja Mehhikos (8%).

Depressiooniuuring oli üks osa Maailma tervishoiuorganisatsiooni laiemast uuringust ning selle käigus küsitleti näost näkku 89 000 inimest.

Täpsemalt saab uuringutulemustest, mis avaldati ajakirjas BMC Medicine, lugeda SIIT.