Dr Manfred Danilovitš: Tuberkuloosi haigestumise määrab suuresti immuunsüsteemi nõrkus
Arsti sõnul ei pea paika ka levinud arvamus, et tuberkuloos on asotsiaalsete inimeste haigus, sest paljud nakatunutest on tavalised, eluga hästi toime tulevad inimesed, kellel on mingil põhjusel nõrgenenud immuunsus.
„Kopsutuberkuloos on õhu teel leviv piisk-nakkushaigus, mis levib siis, kui haigust põdev patsient köhib või aevastab, kuid enamasti eeldab tuberkuloosi nakatumine siiski pikemaajalist kontakti haigega,“ selgitab dr Manfred Danilovitš, kes on üle 15 aasta olnud maailma tervishoiuorganisatsiooni WHO tuberkuloosi ekspert Euroopa piirkonnas.
„Üldjuhul suudab inimese organism tuberkuloosipisikuga ise võidelda. Tervel inimesel on elu jooksul risk tuberkuloosi haigestuda ca 5-10%, samas kui näiteks HIV-positiivsel on see tõenäosus 50%,“ märgib dr Danilovitš. „Kokkuvõttes määrab selle, kes haigeks jääb, paljuski inimese immuunsus. Seda omakorda mõjutavad erinevad haigused, aga ka näiteks toitumine, stress ja inimese eluviisid.“
Tervise Arengu Instituudi esialgsetel andmetel registreeriti Eestis 2015. aastal kokku 214 tuberkuloosijuhtu, mida on 30 patsiendi võrra vähem kui eelmisel aastal. Esmahaigestunute arv vähenes ligi 20% (vastavalt 206 ja 166 juhtu), vähem diagnoositi ka ravimresistentseid haigusjuhte. 2015. aastal haigestus kaks last.
Oluline on teada, et tuberkuloositekitajaga nakatunud inimene ei ole automaatselt teistele nakkusohtlik.
WHO andmetel on 1/3 maakera elanikest kokku puutunud tuberkuloosibakteriga, kuid ei pruugi sellest kunagi teada saada.
Inimene muutub teistele nakkusohtlikuks alles siis, kui immuunsuse languse tõttu bakterid hakkavad paljunema ning põhjustavad erinevates organismi osades (90% kopsus) põletikukoldeid, mis omakorda sisaldavad palju tuberkuloositekitajaid sisaldavat materjali.
„Aktiivset kopsutuberkuloosi põdevatel inimestel on sümptomiteks pikka aega kestev köha, nõrkus, kaalu- ja isukaotus, palavik ning öised higistamishood, mille esinemisel tuleks ilmtingimata arsti poole pöörduda,“ soovitas dr Manfred Danilovitš. „Kindlasti tuleb tuberkuloosi suhtes testida ka neid, kelle lähiringis on tuberkuloosi diagnoositud või kes ise teavad, et nad on tuberkuloosipatsiendiga kokku puutunud – ja seda isegi juhul, kui neil märgatavad sümptomid puuduvad.“
Eestis kuuluvad tuberkuloosi riskirühmadesse HIV-positiivsed, alkoholi- ja narkosõltlased, nõrgestatud immuunsusega inimesed nagu diabeetikud, raskest operatsioonist taastujad, mitmeid muid tõsiseid kaasnevaid haigusi põdevad inimesed, samuti vanemaealised. Samas näeme, et haigestuvad ka pealtnäha tavalised, terved inimesed. Seega Eestis ei ole ühtegi ühiskonnakihti, kus tuberkuloosi ei esineks.
Alates 1990ndate lõpust on Eestis tuberkuloosi haigestumine järk-järgult langenud. Täna on Eesti tuberkuloosi haigestumiselt Euroopas keskmiste hulgas, kuid haigestumine on siiski 2,5 korda kõrgem kui näiteks Põhjamaades. Meil on jätkuvalt probleemiks multiravimiresistentsete ehk ravile raskesti alluvate patsientide suur osakaal, mille juured peituvad samuti 1990ndate puudulikus ravisüsteemis. Tuberkuloosi nakatunutest on Eestis ravimiresistentseid ca 17-20%, samas kui Põhjamaades on see näitaja ca 0,5-1%. Siiski, ka nende haigete arv eelmisel aastal oluliselt vähenes.
Viimase paari aasta jooksul on tekkinud uus võimalus keeruliste tuberkuloosijuhtude ravis – peale 45-aastast pausi tulid Euroopas turule kaks täiesti uut tüüpi tuberkuloosiravimit, mis kliinilistes uuringutes on näidanud häid tulemusi ka multiravimiresistentse tuberkuloosi puhul.
2015. aastast on mõlemad uued ravimid ka Eestis kättesaadavad. Spetsialistid on lootusrikkad, sest kui suudetakse pidurdada ravimresistentse tuberkuloosi levikut, on lootust panna piir tuberkuloosi jätkuvale levikule elanike seas.