Vereproovi ehk PSA testi abil on võimalik identifitseerida mehi kellel haigestumise risk eesnäärmevähki on kõrgem ja suunata neid täiendavateks uuringuteks uroloogi juurde. PSA testi saab paluda oma perearstilt, see oleks soovitav ära teha kõigil üle 50-aastastel meestel ning olenevalt testi tulemustest otsustab raviarst, kui sageli seda korrata. Eesnäärmevähi riskigruppi kuuluvadki eelkõige 50nda eluaasta ületanud mehed. Samuti on riskifaktoriks geneetiline eelsoodumus ja tervisele tasuks erilist tähelepanu pöörata neil meestel, kellel on suguvõsas eesnäärmevähk diagnoositud.

Kuigi eesnäärmevähki haigestumine näitab kasvutendentsi, mis dr Kivi sõnul on seotud nii meeste keskmise eluea tõusuga kui sellega, et mehi lihtsalt uuritakse täna rohkem, on sellele vastukaaluks ka eesnäärmevähi ravis toimunud murrangulised arengud. „Arenenud on nii kirurgia kui kiiritusravi meetodid, madala progressiooniriskiga eesnäärmevähiga patsiente jälgitakse aktiivselt,“ märkis dr Kivi. „Täna on meil võimalik valida erinevate ravimite ja ravimeetodite vahel, mis on suutelised muutma haiguse kulgu isegi metastaatilise ehk kaugele arenenud vähi juhtudel. Uute ravimite puhul saame rääkida palju pikemast elumusest ning kindlasti paremast elukvaliteedist patsiendi jaoks.“

Dr Kivi sõnul töötavad Eestis ka arstid pidevalt selle nimel, et parim võimalik ravi oleks meie patsientidele kättesaadav vähemalt teiste Euroopa riikidega võrdsel tasemel. Viimastel aastatel on uute ravimite kättesaadavus Eestis paranenud just kaugele arenenud eesnäärmevähi diagnoosiga meeste jaoks.

Tänase eesnäärmevähi päeva üheks põhiteemaks on uue põlvkonna ravimite kättesaadavus, mis mitmetes Euroopa riikides on piiratud. Seda küsimust kogunevad spetsialistid arutama ka Euroopa Parlamenti.

Vaata lähemalt siit: http://epad.uroweb.org/