Eestis pole vähki surnud ükski vähirakkude külmutusravi saanud patsient
Põhja-Eesti regionaalhaigla kasutab neeru- ja eesnäärmevähi ravis seitsmendat aastat vähirakkude külmutusravi ehk krüoablatsiooni. 2008. aastal rääkisid regionaalhaigla kirurgiakliiniku juhataja Leonhard Kukk ja uroloog-vanemarst Peep Baum krüoablatsioonist kui eksperimentaalravist, aga nüüdseks on kasvajarakkude külmutamine neeruvähi ravis üks võimalikke tulemuslikke ravimeetodeid.
Otsuse, kas neerukasvajat ravida krüoablatsiooniga, teevad arstid kasvaja suurusest, asukohast, patsiendi seisundist ja teistest kriteeriumitest lähtudes. „Kasvaja läbimõõt võib maksimaalselt olla neli sentimeetrit. Parem, kui tegemist on kasvajaga neerukoe sees, kust seda on raske teiste meetoditega eemaldada,” selgitab dr Kukk. „Kasutame krüoablatsiooni näiteks patsientidel, kel on neerufunktsiooni langus või vaid üks neer, kes põevad ka teisi neeruhaigusi, või patsientidel, kel on palju kaasuvaid haigusi, nii et tavalist lõikust teha ei saagi. Samuti siis, kui neerus on mitu kasvajat.”
Eesnäärmevähi puhul on madala riskigrupi eesnäärmevähi ravis ühe esmase ravimeetodina PERH-is kasutusel ka koesisene kiiritus ehk brahhüteraapia. Krüoablatsiooni võib eesnäärmevähi puhul kasutada retsidiivi korral teisese
ravina.
Dr Kukk sõnab, et eesnäärmevähi esmane ravimeetod sõltub väga mitmest asjaolust, näiteks kasvaja staadiumist ja agressiivsusest. Selle järgi valitakse raviviis, mis on sageli operatsioon.
„Kui aga suudame vähikolde täpselt diagnoosida ja kolle on lokaalne, saab teha fokaalset ehk koesisest ravi – hävitame vähirakud vaid seal, kus need on. Saame teha brahhüteraapiat või krüoablatsiooni,” selgitab arst. Noorte meeste jaoks on väga oluline säilitada pärast ravi seksuaalne võime, samuti hoida ära kusepidamatuse teket – koesisese ravi puhul on see tõenäosus suurem.
–180 kraadi
Kui võrrelda neeruvähi ravis krüoablatsiooni ja operatsiooni, siis esimese puhul on trauma oluliselt väiksem. Patsiendile tähendab see vähem valu, kiiremat haiglast välja saamist ja kiiremat taastumist.
Haigusjuhust sõltuvalt ravitakse neeruvähki kas lahtise või laparoskoopilise operatsiooni teel, krüoablatsiooni tehakse laparoskoopiliselt ja ultraheli või kompuutertomograafia kontrolli abil.
Krüoablatsiooni protseduuri käigus viiakse kasvajakoesse spetsiaalsed peenikesed, 1,47 mm Joules-Thomson-tüüpi nõelad, millesse juhitakse kõrge rõhu all olev argoon. „Argoon aurustub, nõela otsas langeb temperatuur –180 kraadini ja tekib ühesentimeetrine jääpall. Vähiraku sees ja väljas moodustuvad aga jääkristallid,” selgitab dr Baum ja lisab, et tegemist on tegelikult väga keerulise bioloogilise protsessiga. Kasvaja külmutamine, mille jooksul kudedes langeb temparatuur –70 kraadi juurde, kestab kümme minutit. „Normaalse neerukoe rakud surevad tegelikult juba –19,4 kraadi juures, neeruvähi kude vajab aga hävimiseks madalamat temperatuuri. Paljude uuringutega on näidatud, et neerukasvaja krüoablatsiooniks on vaja saavutada temperatuur kasvajakoes vähemalt –40 kraadi,” märgib dr Baum.
Et tagada rakusurm, tuleb haiguskollet veel soojendada – siis rakud paisuvad ja lõhkevad. Soojendamisprotsess on esialgu passiivne ehk iseeneslik. Kui rakutemperatuur on jõudnud nulli lähedale, hakatakse soojendama kõrge rõhu all oleva heeliumiga. Protseduuri jooksul tehakse nii külmutamist kui ka soojendamist kaks tsüklit.
Kogu protseduur võtab eesnäärmevähi puhul 2,5 tundi, neerude puhul tund-poolteist. See aeg on võrreldav kirurgilisele operatsioonile kuluvaga, kuid patsient taastub märksa kiiremini.
Alates 2008. aastast, kui dr Kukk ja dr Baum krüoablatsiooni rakendamist alustasid, on seda raviviisi kasutatud neeruvähi puhul üle 20 korral ja eesnäärmevähi puhul ligi kümnel juhul.