Tavaline nohu ehk nina-neelupõletik on ülemiste hingamisteede viiruslik ja kõige sagedamini esinev nakkushaigus. Kui nohus inimene räägib, köhib või aevastab, siis kõrvalseisjal nakkusest naljalt pääsu ei ole, sest pisikud võivad lennata haigest 1–5 m kaugusele.

Viirus- ja külmetusnohu on esimesel päeval vesine, ninasõõrmed võivad punetada. Teisel-kolmandal päeval muutub nohu paksemaks, neljandast päevast alates võib olla mädane. Võrdluseks: adenoididest põhjustatud nohu on esimesest päevast alates limane-mädane ning värvilt kollakasroheline.

Viiruslikule nohule eelneb sageli peavalu ja väsimus. Väikelastel lisanduvad nohule täiskasvanutest sagedamini ka köha ja palavik. Imikute jaoks on tavaline nohu aga tõsiseltvõetav haigus. Külmetusnohusse terve laps ja täiskasvanu niisama kergesti ei haigestu, kui immuunsüsteem on piisavalt tugev.

Ohutud ravivõimalused

Enne kui nohu ravimisega pihta hakata, tuleks püüda tuvastada selle tekkepõhjus. Nii näiteks teeb allergilise nohu korral küüslaugu ninna panemine limaskestadele kasu asemel kahju, kuid tavalise nohu korral võib täiskasvanu seda meetodit proovida. Alternatiiviks võib küüslaugu peeneks hakkida ja selle tugevatoimelist lõhna nuusutada või asetada see natukeseks ajaks nina alla, mitte sõõrmesse.

Tavalise nohu korral on võimalik küll sümptomite mõju kergendada, kuid efektiivsed ravimeetodid puuduvad.

On levinud ütlus, et nohu kestab ravimise korral kaks nädalat ja ravimata jätmise korral 14 päeva. Adenoidset nohu ravitakse aga kirurgiliselt. Pidevalt kollakasroheline eritis pole tõenäoliselt viiruslik, vaid võib olla bakteriaalne. Selle tuvastamiseks võetakse proovid ning raviks võidakse määrata antibiootikumid.

Mis tahes nohu põhjuseks ka on, tähelepanuta ei saa ravi jätta ning õigel ajal õige meetodi kasutuselevõtt aitab ära hoida võimalikke tüsistusi, milleks võivad olla nii keskkõrva- kui ka põsekoopapõletik.

Esimeste sümptomite ilmnedes ja edaspidiseks parimaks soovituslikuks ravivõtteks peetakse nina loputamist mitu korda päevas meresoolveega (Humer, Nasoline, Quixx). Soolvett võib igaüks ka ise kodus valmistada: 1/3 tl meresoola tuleb lahustada 250 ml vees. Kuna imikud ja väikelapsed ei saa ise nuuskamisega hakkama, müüakse nende jaoks apteekides spetsiaalseid ninapumpasid, mille abil eritist ninast välja tõmmata.

Rahvatarkus soovitab imikutele ja ka iseendale tilgutada nohu korral ninna rohkelt antioksüdante sisaldavat rinnapiima.

Ninapihusti kasutuselevõtt on hea mõte ka allergilise nohu puhul.
Nina vajab niisutamist köetud ja kuivades ruumides tekkiva ninalimaskesta kuivuse ajal, seepärast on soolveega niisutamine ja puhastamine tähtis. Lisaks võib nina niisutada ka selleks ette nähtud salvidega, millega saab samuti nuuskamisest punetavale ja kipitavale ninaalusele nahale leevendust tuua. Selleks et sissehingatav õhk limaskesti liigselt ei kuivataks, tuleks toaõhku õhuniisutajaga niisutada või teha auru. Auru sissehingamine on meresoolvee kõrval üks parimaid ravimeetodeid ülemiste hingamisteede haigustega võitlemisel.

Kindlasti tasub kasutada ka rahvameditsiinist tuntud tõhusaid ravimtaimi, näiteks nõmmliivateed, mis on väga hea ülemiste hingamisteede põletike ravija, ning saialilleteed ja -salvi. Hästi mõjuvad ka soojad jalavannid ning eeterlike õlidega auru sissehingamine.

Eeterlikud õlid mentool, kamper ja eukalüpt kuuluvad paljude nohuravimite koostisesse, mille põhitoimeaine on ahendada veresooni ja vähendada turset.
Kui nohuga kaasneb rögane köha või kinnine nina, tuleks vältida piima- ja nisutooteid, sest need suurendavad lima teket.

Nuuska õigesti!

Kahjulikuks peetakse sellist nuuskamist, mida tehakse jõuga, kuid mis tulemusi ei anna ehk et taskurätik jääb peaaegu tühjaks. Jõuga nuuskamine kahjustab nina limaskesta, mis paraneb traumast vaevaliselt, ja seetõttu vaevused pikenevad.
Oluline on nuusata üks ninapool korraga, sest kahte poolt samal ajal nuusates võib sekreet sattuda kõrva- või põsekoopasse. Nohusele lapsele tuleb sageli nuuskamist meelde tuletada ja jälgida, et ta selle õigesti selgeks õpiks.

Kas nohu on võimalik vältida?

Garantiid, et te kunagi nohusse ei jää, keegi kindlasti anda ei saa. Küll aga on võimalik ise enda heaks palju ära teha, et nohusse jäämise võimalust vähendada. Tähtsaim ja lihtsaim ennetav abinõu on sage kätepesu. Tugev immuunsüsteem tagab suurema vastupanuvõime, mistahes haigustele ning seepärast on kasulik selle poole teadlikult püüelda.

Tervislik toitumine, stressi vähendamine elutempo aeglustamise abil, mõõdukas kehaline tegevus ning üleüldine positiivne hoiak aitavad terveks olemisele tublisti kaasa.
Füüsilised hädad ilmnevad siis, kui oleme ennast unarusse jätnud, teinud midagi liiga vähe või liiga palju. Vaimsete õpetuste kohaselt tabab nohu inimest, kes on kellegi või millegi peale solvunud. Sellisel juhul tuleb lihtsalt andestada ning nohu ongi läinud. Loomulikult on võimalik viirusliku nohu vältimiseks kanda maski, kuid see nagu ka kõikide eelnevate abinõude kasutuselevõtt on iga inimese enda valik ja võimalus.

Nohu välimääraja

Viiruslik nohu – algab ninakihelusega, eritis on esiti vesine, hiljem muutub mädaseks.
Veresoonte nohu – nina on kinnine, kuid mingi ärrituse mõjul võib minna vesiseks.
Allergiline nohu – esimesest päevast peale aevastamine, ninakinnisus ja limane eritus.
Adenoidne nohu – esimesest päevast peale limasmädane eritis.
Põsekoopapõletik – mädase erituse kestus pikema aja jooksul.

Allikas: Eesti Ekspressi erileht Terve Pere