Keeruline lamatiste ravi

Haigekassa katab 50 protsenti lamatiste, säärehaavandite, diabeetiliste haavandite, põletushaavade ja kiiritusjärgse nahaärrituse ravivahenditest. Kuna eakate ning diabeedihaigete arv Eestis aina kasvab, siis suureneb ka haavade ja haavandite hulk. Eriti just nende esimeste puhul nähtub haigekassa statistikast, et lamatistega patsientide arv suureneb ja üsna jõudsalt. „Lamatiste ravi on kallis, pikk ja ajamahukas, kuid samas on lamatised just selline probleem, mida saaks ennetusega ära hoida,“ ütleb Lehari.
On hea teada, et lamatiste ennetuseks ja raviks on välja töötatud spetsiaalsed plaastrid. Jah, muidugi tuleb voodis lebavat inimest keerata, kuid näiteks raske operatsiooni järel pikalt lamamisrežiimil olles on abi justnimelt eriplaastritest, mis vähendavad survet ja hõõrdumist kriitilistes piirkondades, nagu näiteks ristluu piirkonnas ja kandadel.
Safetac-tehnoloogiaga plaastrid kleepuvad õrnalt nahale ning nende eemaldamine pole valus, kuna tegemist on silikooni kleepuvusega. Ka ei esine erinevalt tavaliselt kasutatavast haavakattematerjalist silikoonplaastrite ja hüdrokolloidplaastrite vastu allergiat. Tasub ka teada, et lamatised on kiired tekkima – vaid mõne tunniga tekib juba I astme lamatis, mis märkamatuks jäädes kiiresti edasi areneb. Arvamus, et lamatiste saamiseks on vaja lamada päevi, on täielikult vale.

Diabeetikud on riskirühm

Umbes igal kuuendal diabeetikul esineb jalahaav, mis tuleneb sellest, et haigus on kahjustanud närve ning perifeerset vereringet. Tavaline on jalgade tundlikkuse vähenemine – inimene võib jala villi hõõruda või klaasikillu jalga astuda nii, et ta ise midagi seejuures ei tunne. Haavandid on seega kerged tekkima ja nende ravi on keeruline ning pikaajaline. Sellepärast oleks igati mõistlik haavandite teket vältida, näiteks kanda sokke ja igapäevaselt oma jalgu kontrollida. Kui on tekkinud kasvõi väike haavand, panna kohe peale plaaster ja pöörduda spetsialisti poole.
Kroonilised säärehaavandid võivad tekkida inimestel, kellel vereringe jalgades on mingil teisel põhjusel halvenenud. Ka siin on abi silikoonplaastrist, mida haavandi tekkimise puhul võiks kohe kasutada.

Kuidas valida õige plaaster?

Kirjelda apteekrile oma haava võimalikult täpselt ja ta aitab sul leida sobivaima toote. Plaastreid on müügil väga erineva kuju, suuruse ja ka imavusega ning need valitakse vastavalt haavast eralduvale eksudaadile, haava suurusele ja sügavusele. „Oluline on, et plaaster oleks piisavalt suur ja kataks haava täielikult,“ sõnab Lehari.
Leidub nii isekleepuvaid kui ka padjaga plaastreid. Safetac-tehnoloogiaga plaastrid on taaskleepuvad ja valuvabad, mis tähendab, et plaastrit on võimalik haavalt selle kontrollimiseks eemaldada ja pärast uuesti tagasi panna. Mingit valu plaastri eemaldamine haavale ja seda ümbritsevale nahale ei tekita ning see on ka üks olulisemaid erinevusi võrreldes nö tavaliste plaastritega.

Enneta armi teket!

Maksimaalselt võib sama plaaster haaval olla 7 päeva, kuid sõltuvalt vedeliku eraldumisest haavast võib olla tarvilik seda tihemini vahetada. Leidub ka veekindlaid plaastreid, mida saab kasutada näiteks dušši all käies. Ja pindmistele põletustele või marrastustele näiteks ka haavakile, mis vähendab valu ja hoiab hõõrdumise eest.
Kui haavas ei ole põletikku ega infektsiooni, siis ei ole sellele vaja midagi määrida, vaid tänapäevased plaastrid teevad haaval oma tööd ja loovad paranemiseks soodsa keskkonna. Plaastri all paraneb haav kiiremini ja ka väiksema armiga.
Apteegist võid küsida ka spetsiaalset silikoonist armi¬plaastrit, mis pannakse haavale pärast selle täielikku paranemist. Seda soovitatakse kasutada 3–4 kuud ning ta teeb armi madalamaks, siledamaks, pehmendab operatsioonijärgset kudede pinget, võtab ära lillaka tooni ning arm jääb seetõttu vähem näha. Plaaster toimib nii värsketel kui ka vanematel armidel, sest armistumine kestab kuni kaks aastat. Kuid arm peaks olema veel tumedamat tooni. On küll olemas ka spetsiaalsed armidele määritavad geelid, kuid kasutusmugavuselt on plaaster parem.
Kui haav hakkab punetama, tundub kuum, turses ja eritab halba lõhna, siis see tähendab, et haava on tekkinud põletik. Sellisel puhul küsi apteegist hõbedaga plaastrit. See võtab üsna kiiresti põletiku maha. Tõsi, võid seejuures tunda haavas kipitust, kuid see ongi märk, et vahend töötab. Kui aga haava olukord ikkagi ei parane, tuleb kindlasti pöörduda arsti poole.

Haavaravi ABC

Haavad paranevad kõige paremini kergelt niiskes keskkonnas. Ära jäta haava lahtiseks ja kaitse seda põletiku eest.
Puhasta haav leige voolava vee või soolalahusega (NaCl 0,9%).
Puhasta värske haav võõrkehadest (muld, liiv, riidetükid jne).
Kaitse puhastatud haava plaastriga, mis katab kogu haava ja seda ümbritseva naha.
Jälgi haava paranemist igapäevaselt.
Vaheta plaastrit siis, kui haavale on sattunud mustus või kui imav padi on täitunud haavast eralduva eksudaadiga. Plaastrit ei pea vahetama igapäevaselt.
Ära kasuta vatti või kreeme lahtisel haaval. Lahtisele haavale sobivad niisutamiseks ja paranemise kiirendamiseks spetsiaalsed haavageelid.
Ära kasuta jooditinktuuri ega vesinikulahust haava puhastamiseks – see traumeerib haava ja paranemine on aeglasem.
Kui haava tekib põletik, konsulteeri arstiga.

BENU Apteekides on haavaravi eksperdid

Paljudes BENU apteekides on olemas spetsiaalselt selleks koolitatud haavaravieksperdid, kes oskavad nõu anda, milline on parim vahend erinevate kriimustuste, marrastuste ja haavade korral. Samuti on need eksperdid nõukd nende toodete osas, millele rakendub haigekassa soodustus.
Haavaravi ekspertidega apteekide täisnimekiri on toodud BENU kliendilehes, koduleheküljel www.benu.ee ning samuti on kõik vastavad apteegid varustatud märgisega.

Artikkel ilmus esmakordselt BENU ajakirjas “Ilu ja Tervis”, mis on tasuta saadaval apteekides