1. Haava puhastamine ja verejooksu peatamine

Haava puhastamiseks sobib:

  • leige puhas kraanivesi,
  • füsioloogiline lahus (0,9% naatriumkloriidi lahus)
  • või spetsiaalselt haavale mõeldud antiseptik, nt Prontosan, Pharmacare, Asept või Braunol.

Haava puhastamiseks ei sobi:

  • alkoholi sisaldavad vahendid, kuna need tekitavad valu, ärritavad, kuivatavad haava liigselt ja aeglustavad selle paranemist.
  • vesinikperoksiid, mis võib kahjustada haava kudesid.
  • värvilised vedelikud, nt briljantroheline, jood või kaaliumpermanganaat, kuna need segavad haava seisukorra hindamist ning võivad haava kudesid kahjustada.
  • Cutasept, sest see on mõeldud naha, mitte haava desinfitseerimiseks.

Verejooksu saab peatada haavale puhta sidumismaterjaliga peale vajutades.

2. Kata haav ja loo selle paranemiseks soodsaim keskkond

Haav tuleb katta puhta sidumismaterjaliga, sest nii luuakse uute rakkude ja väikeste veresoonte kasvuks ja arenguks vajalik niiske keskkond.

Lahtiselt õhu käes hoides võib haav liigselt kuivada, selle paranemisprotsess aeglustub, haava võib kergemini tekkida põletik ja moodustuda armkude.

Kuidas valida sidumismaterjali?

Sidumismaterjalid on oluline valida vastavalt haava iseloomule.

  • Pindmiste lõikehaavade servad saab tõmmata kokku haavasulgemisplaastritega, nt Omnistrip.
  • Liikuvatel pindadel olevate suurte marrastuste korral võiks eelistada spreiplaastrit, nt Hansaplast.
  • Eritisega haavade korral tuleks valida vedelikku hästi imavad haavapadjaga plaastrid, nt Askina Dressil, Mepilex, Granuflex või Hydrotac.
  • Õrnema naha korral võiks valida silikoonplaastrid
  • Põletikuohuga haavadel tasub kasutada antimikroobset hõbedat sisaldavaid plaastreid ja sidumismaterjale.

Et sidumismaterjal ei kleepuks haavale, võiks kasutada haava ja plaastri vahel parafiin- või silikoonvõrke, nt Grassolind.

3. Jälgi haava seisukorda

Kui haava ümbrus ei puneta ega ole turses, haavas ja selle ümbruses ei ole liigset vetelikku, jäetakse uuemad sidumismaterjalid haavale mitmeks päevaks, nt Askina, Mepilex, Aquacel või Granuflex.

Plaaster või side tuleb vahetada kohe, kui haavaeritis on sellest läbi tulnud või plaaster on haavalt lahti tulnud.

Põletikuline haav

Põletikusümptomite, nt turse, punetus jt tekkimisel tuleks kasutada laia antimikroobse toimega polüvidoonjoodidi ehk PVP-joodi sisaldavat Braunovidon salvi.

Oluline on meelde jätta, et PVP-joodiga samal ajal ei tohi kasutada vesinikperoksiidi ega hõbedat sisaldavaid tooteid.

Pea meeles! Haava kaudu võib organismi sattuda erinevaid baktereid, sh teetanuse tekitaja. Kui viimase viie aasta jooksul ei ole tehtud teetanuse vastu vaktsineerimist, tuleb pöörduda arsti poole.

Loomade hammustuste korral peaks marutaudiohu tõttu pöörduma perearsti vastuvõtule.

Kuidas hooldada põletushaava?

1. Jahuta põletada saanud kohta.

Kasuta spetsiaalset geeli, nt Burnjel või Burnshild või jahedat, 18-20-kraadist voolavat vett.
Jahuta haava vähemalt 10-15 minutit.

Kuna liiga külm võib kahjustust hoopis süvendada, siis väldi haava jahutamisel kindlasti jäävett, jääd ja jääkotte.

Põletushaavale ei tohi määrida:

  • õlisid,
  • salve,
  • kreeme,
  • aaloed,
  • pantenooli,
  • hapukoort jms.

Need takistavad haavast kuumuse väljumist.

2. Kata haav ja loo selle paranemiseks soodsaim keskkond

Selleks kasuta hüdrogeel- või hüdrokolloidplaastreid, nt Dermaplast, mis hoiavad põletada saanud naha niiskena ja soodustavad loomulikku paranemisprotsessi.

Sobivad ka parafiin- või silikoonvõrk, mis ei kleepu haavale, vaid lasevad haavaeritise läbi ja tagavad vajaliku niiske keskkonna.

3. Jälgi haava seisukorda

Infektsiooni tekkimisel tuleb kasutada hõbedat või joodi sisaldavaid tooteid. Küsi toodete kohta apteekrilt.

Allikas: Südameapteek