Hematoloog dr Iige Viigimaa: kliinilise vere analüüsi võiks anda vähemalt korra aastas



VEREPROOV
VEREPROOVFoto: Priit Simson

„Kahjuks on meil üsna levinud arvamus, et vereproovi andes tuvastatakse sellest automaatselt kõik võimalikud haigused. Nii see siiski ei ole, kuna verest saab võtta tuhandeid erinevaid analüüse ning sellise uuringu tellimine igale patsiendile ei oleks mõttekas," selgitab Põhja-Eesti Regionaalhaigla hematoloogiakeskuse juhataja dr Iige Viigimaa.

Arst soovitab organismi üldisest terviseseisundist ülevaate saamiseks külastada perearsti ja anda kliinilise vere analüüsi vähemalt korra aastas.
Tavapäraste näitajate kõrval, nagu veresuhkur, kolesterool või hemoglobiin, võimaldab analüüs tuvastada muutuseid vererakkudes ja avastada erinevaid vereloomekasvajaid.

„Vereanalüüsi põhjal saab arst patsiendist teada väga palju. Vastavalt tulemustele määratakse ravi või soovitatakse muudatuste tegemist toitumises või elustiilis,“ rääkis dr Iige Viigimaa. „Kahjuks on meil üsna levinud arvamus, et vereproovi andes tuvastatakse sellest automaatselt kõik võimalikud haigused. Nii see siiski ei ole, kuna verest saab võtta tuhandeid erinevaid analüüse ning sellise uuringu tellimine igale patsiendile ei oleks mõttekas. Reeglina tellib arst ikkagi need analüüsid, millele ta soovib lähtuvalt sümptomitest või patsiendi enesetundest kinnitust saada.“

Seetõttu on dr Viigimaa sõnul väga oluline, et patsient oma seisukorda võimalikult täpselt kirjeldaks – seda täpsema tulemuse vereproovist teada saab. „Rääkides ühest raskemast verehaigusest, leukeemiast, siis on selle sümptomiks näiteks väsimus- ja jõuetustunne, kaalukaotus või öine higistamine. Kui selline halb enesetunne on kestnud mõnda aega, tuleks pöörduda arsti poole vereanalüüsi andmiseks.“

Loe veel

Seotud lood:

Leukeemia on üldnimetus vereloomeelundite kasvajatele, mis arenevad peamiselt luuüdis. Leukeemia korral vohavad luuüdis ebanormaalsed rakud ja normaalsete vererakkude teke pidurdub. „Leukeemia on väga suur grupp haigusi, kuid laias laastus eristatakse kroonilist ja ägedat vormi. Kroonilise leukeemia puhul on haigus tekkinud küpsematest rakkudest ja selle kulg ei ole nii agressiivne. Pikka aega ei pruugigi mingeid sümptomeid esineda,“ selgitas dr Viigimaa. „Ägedamate vormide puhul inimese enesetunne halveneb aga väga kiiresti. Võib esineda äkilist kehatemperatuuri tõusu, neelupõletikku, väsimust ja veritsusi, mis ei jää kauaks märkamata.“

Viimastel aastatel on verevähi ravis toimunud murrangulised arengud. Mitmete krooniliste leukeemiavormide ravis on võetud kasutusele keemiavabad ravimid, millel on vähem kõrvaltoimeid ja see tähendab patsientide jaoks paremat elukvaliteeti. „Uued ravimid on piisavalt targad ja efektiivsed, teavad spetsiifilisemalt, millist rakku nad peavad ründama ja kahjustavad vähem terveid rakke ning ümbritsevaid kudesid. Kõrvaltoimeid neil muidugi on, kuid printsiip, et on jõutud keemiaravist keemiavaba ravimini on väga oluline edusamm krooniliste leukeemiate ravis.“

Tänu uue põlvkonna ravimitele on tulemused väga palju paranenud ühe levinuma leukeemiavormi, kroonilise lümfotsüütleukeemia (KLL) puhul, mille diagnoosi saab Eestis igal aastal ca 80 inimest. Lümfotsüüdid on vererakud, mille ülesandeks on organismi kaitsmine haigustekitajate vastu ja seega on patsientidel suur risk haigestuda just erinevatesse infektsioonidesse.

„Ühest küljest on uudised rõõmustavad – innovaatilised KLL ravimid on olemas ja need on ka Eestis ennast edukalt tõestanud. Samas on meil ravi määramisel palju piiranguid ning riiklik ravimite toetuse süsteem ei võimalda anda ravimeid kõigile, kes neid vajaksid,“ märkis dr Iige Viigimaa. „Paralleelselt on olemas ka juba uued efektiivsed toimeained, kuid nende jõudmine Eesti raviminimekirja võtab liiga kaua aega.“

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

ELUTARGA TOP

Viimased uudised