Ida-Tallinna keskhaigla taastusravikliiniku taastusarst Katrin Pürg ütleb, et patsient pole tihti pärast insulti enam endine ja tagajärjed võivad avalduda nii kehaliste kui ka vaimsete talitlushäiretena.

„Iga insult on erinev. Sümptomid sõltuvad peaajus asuva kahjustuskolde asukohast ja suurusest. Enamasti esineb patsiendil korraga häireid mitmes nimetatud funktsioonis (nt ühe kehapoole halvatus, häiritud tundlikkus samal kehapoolel, kõne-, neelamis-, tasakaalu-, mäluhäired jt) ja nähtude ulatus võib jääda väga suurtesse piiridesse,” selgitab dr Pürg. Nii võib halvatuse sügavus ulatuda kergest lihasnõrkusest aktiivsete liigutuste täieliku puudumiseni. Parema kehapoole halvatusega kaasnevad paremakäelistel sageli kõnehäired.

Patsientide insuldijärgne paranemine on arsti sõnul erinev. Üldiselt ei saa vahetult pärast ajurabandust haige taastumise ulatust kuigi usaldusväärselt ennustada. „Osa kergema insuldiga haigetest terveneb peaaegu täielikult mõne nädalaga ja on sageli suutelised taas tööturule naasma. Umbes kolmandikul patsientidest jääb pärast insulti püsivalt eri puudeid ja nad vajavad suuremal või väiksemal määral kõrvalabi. 30% haigetest sureb pärast insulti esimeste kuude jooksul,” selgitab dr Pürg. Siiski on nüüdisajal insuldiravi tulemused oluliselt paranenud tänu trombolüüsi kasutamisele esimestel tundidel pärast insuldi teket.

Dr Pürg rõhutab, et insult tekib ootamatult ja sümptomid on kõige tõsisemad esimestel päevadel pärast haigestumist. Insuldi puhul toimuv loomulik iseeneslik paranemine on aga kiireim varasel insuldijärgsel perioodil. Taastusravi annab parimaid tulemusi esimesel kolmel–kuuel kuul pärast insulti, kuid seejärel taastumine ei lõpe. Pidev töö taastusravispetsialistide ja iseendaga jätkub vajaduse järgi tasapisi veel mitme aasta jooksul.

Kõik ei vaja taastusravi

Taastusravi on aktiivravi liik. See on suunatud häirunud funktsioonide taastamisele, olemasolevate säilitamisele ja/või puudega kohanemisele. Mõned oskused tuleb uuesti õppida, sageli tuleb omandada päris uusi oskusi ja kasutada abivahendeid. „Taastusravi eesmärk on maksimaalse võimaliku iseseisva toimetuleku saavutamine haige tavapärases elukeskkonnas ning seeläbi ka tema pereliikmete ja hooldajate koormuse vähendamine,” selgitab dr Pürg.

Taastusravi vajab vahetult pärast insulti u 60% patsiente. Pooltele tuleb taastusravi teha haiglas, ülejäänutele polikliinikus või kodus. „Insuldi taastusravi algab juba esimesel päeval pärast ajurabandust neuroloogiaosakonnas, niipea kui haige seisund seda võimaldab. Just varakult alustatud tõhus ja hästi koordineeritud ravi (nt füsioteraapia, logopeediline ravi) soodustab paranemist, tagab patsientidele parema seisundi ja elukvaliteedi, vähendab suremust, haiglas veedetud päevade arvu ning võimaldab suurel osal haigetel kõrvalabist sõltumatuna tagasi koju pöörduda,” toob dr Pürg näiteid taastusravi olulisusest. Paraku ei vaja kõik insulti haigestunud taastusravi. Siia suunatakse ravi vajav patsient pärast insulti vastavalt näidustustele ja seisundi raskuse järgi.

Näiteks intensiivsele statsionaarsele taastusravile (s.t haigla neuroloogilise taastusravi osakonda) suunamiseks peab haige suutma vähemalt kolm tundi päevas aktiivselt teraapiatundides osaleda, sest taastusravi tulemuslikkus sõltub väga palju selle intensiivsusest. Selline ravi eeldab haigelt motiveeritust ja õppimisvõimet.

Pärast haiglast lahkumist tuleb taastusravi sageli jätkata ambulatoorselt (polikliinikus) või kodus. Osa haigeid võib vajada ka korduvat toetavat taastusravi.


Insuldi taastus-ravimeeskond

Tööd juhib taastusarstja meeskonda kuuluvad

- taastusarst
- füsioterapeut
- tegevusterapeut
- logopeed
- neuropsühholoog
- õed ja hooldajad
- sotsiaaltöötaja


Riskitegurite vältimine

Insuldi (sh korduva insuldi) riskitegurite hulka kuuluvad kõrge vererõhk, suhkurtõbi, suitsetamine, südame rütmihäired, ülekaalulisus, alkoholi kuritarvitamine (tõstab vererõhku), vere suur kolesteroolisisaldus, vähene kehaline aktiivsus jne.

Kahjuks näevad arstid sageli seda, et inimene eirab arsti nõuandeid, ei tarvita talle määratud kõrgvererõhktõve, verd vedeldavaid vm ravimeid, millega saab insulti haigestumise tõenäosust vähendada.

Insuldi ärahoidmiseks:

- Loobu suitsetamisest.
- Ole füüsiliselt aktiivne.
- Hoia normaalset kehakaalu.
- Toitu tervislikult.
- Ära liialda alkoholiga.
- Väldi ülemäärast stressi.