Reumasse haigestutakse harilikult lapseeas, 7–15-aastaselt, haigusnähud sageli küll taanduvad, kuid selle näilise paranemise järel võib kahjustuda süda.

Toidusedelis peab olema rikkalikult C-vitamiini sisaldavaid toiduaineid, piirata tuleb suhkru, soola, saiatoodete ja kartuli söömist.

Rahvaravi pakub järgmisi vahendeid.
ƒ
Kasepungad. Keeta 2 teelusikatäit kasepungi klaasis vees. Juua ära kahe päeva jooksul, kummalgi päeval kolmel korral. Aitab valu puhul, mille kohta rahvasuu kasutab väljendit „murrab konte”.
ƒ
Pohlalehed. 1 supilusikatäis lehti klaasi keeva vee kohta, lasta pool tundi tõmmata. Kurnata ja juua 4 korda päevas supilusikatäie kaupa. Tegu on Kaika Laine õpetusega. Vanga soovitas 1 supilusikatäie peeneks purustatud lehti keeta klaasi veega 10 min nagu teed ja võtta 3 korda päevas supilusikatäie kaupa. Hoida jahedas pimedas kohas. Pohlalehed mõjuvad soodsalt uriini- ja higieritusele, neil on põletikuvastane toime.

Kolmas, Venemaalt pärit retsept: täita lehtedega kolmandik pooleliitrisest pudelist, ülejäänud kaks kolmandikku täita apteegipiiritusega. Hoida üks päev päevavalguses. Juua 2 korda päevas väikese pitsi kaupa. Võib lahjendada pohlaleheteega.
ƒ
Punane ristik. Võtta 20 g kuivatatud õisi 200 ml keeva vee kohta, keeta ja lasta tõmmata. Juua pool klaasi 3 korda päevas. See on kogu Euroopas tuntud vahend kroonilise reuma puhul.
ƒ
Vaarikamarjad. Valada 30 g marju üle 200 ml kuuma veega, seejärel lasta 20 minutit tõmmata, juua klaasitäis enne uinumist. Eriti kasulikud on värsked marjad, kuid ka kuivatatud marjadest tee on õhus.

ƒ Kummel. Keeta 10 minutit 4 supilusikatäit droogi klaasi vee kohta, kurnata ja juua 3 korda päevas pärast sööki.
ƒ
Sirel. Valada kuivatatud õied üle piiritusega vahekorras 1 : 10, lasta nädal aega seista tihedalt suletud nõus. Võtta 30 tilga kaupa 3 korda päevas, sama tinktuuriga hõõruda haigeid kohti. Aitab kukekannuse, reuma, kusihappesoolade ladestumise vastu liigestes ja lihasevalude vastu.
ƒ
Seller. Keeta 150 g lehti koos juurega pooles liitris vees nii kaua, kuni jääb klaas vedelikku. Juua päeva jooksul väikeste lonksudena. Järgmisel päeval keeta uus klaasitäis. Juua kuni haigus taandub. Seda on peetud reuma imerohuks hallidest aegadest saadik, paranemine on võimalik mõne nädalaga.
ƒ
Küüslauk. Võtta 40 g purustatud küüslauku 100 ml viina kohta. Lasta nädal aega pimedas toasoojas seista, aeg-ajalt loksutada. Tarvitada pärast kurnamist 10 tilka pool tundi enne sööki. Pikaajalisel tarbimisel ravib nii reumat kui podagrat.
ƒ
Must tee ravib artriiti ja podagrat, eriti õunaäädika või vähese meekoguse lisamisel. Sama hea on ka roheline tee.
ƒ
Naistepuna on kasutusel reuma- ja podagrarohuna ammu, seda soovitavad kõik rahvaravitsejad. Võtta 2 teelusikatäit kuiva droogi klaasi vee kohta. Keeta, lasta tõmmata kaks tundi, siis kurnata ja juua veerand klaasi 3 korda päevas. Kui söögikordi on rohkem, siis enne iga söögikorda. Ravi kestab 1–2 kuud.
ƒ
Kibuvitsajuured. Lasta poolteist klaasitäit peenestatud juuri tõmmata 0,5 liitris viinas. Kasutamiskõlbulik on ravim nädala pärast. Võtta algul 3 päeva jooksul 3 korda päevas 1 supilusikatäis, hiljem umbes 25 ml. Vanga ja Laine väitel on paranemine kiire. Retsept on tuntud ka Vahemere maades ja Venemaal.

Kreeka pähklipuu lehed, takjajuured ja üheksavägise juured võrdsetes osades. Purustatud mass valada üle veega, keeta 10 minutit, jahutada ja kurnata. Juua klaasitäis iga 3 tunni järel. Vanas Roomas on seda peetud imerohuks.
ƒ
Haigele kohale soovitatakse panna kompressina peenestatud sibulat, riivitud kartulit, kaselehti, kapsalehti.
Roomlased kandsid kastanimunadega vööd, mis pidi hoidma liigesehädad eemale.

Üks eriskummaline rahvameditsiini võte on pärit Bulgaariast – kui valutab parem käsi, tuleb punase villase riidetükiga siduda kinni vasakul käel sama koht.

Kõik allikad hoiatavad podagra puhul viinamarjade ja veini tarvitamise eest, kasulik aga on süüa sidrunit. Joogina soovitatakse ühe sidruni mahla sooja veega igal hommikul tühja kõhuga. Tõhus on ka lahjendatud õunaäädikas, võtta hommikuti 1 supilusikatäis klaasi vee kohta.

Koostaja Heldur Jõgioja „Kaika Lainest Vangani. Üle 450 rahvameditsiini ravivõtte ja retsepti kogu maailmast“, Maalehe ja Varraku raamatusari „Tarkusepuu