„Eriti peaks veresuhkru taset mõõtma kõik tüsedad inimesed, kel vanust üle 40. Samuti võiks veresuhkru vastu huvi tunda need, kel mureks kõrge vererõhk või kõrge kolesterool. Oluline on pärilikkus – risk on suurem inimestel, kelle suguvõsas on esinenud diabeeti. Veresuhkru taset tasub jälgida ka naistel, kellel on esinenud rasedusaegne diabeet,“ tõi välja Eesti Diabeediliidu juhataja Ulvi Tammer-Jäätes.

Eelmisel aastal käis diabeedipäeval veresuhkrut mõõtmas 1799 inimest, sealhulgas ka 32 last. Noorim osaleja oli 2-aastane ja vanim 95-aastane. Normist kõrgem veresuhkur avastati 5%-l kontrollitutest.

„Diabeeti haigestunute arv kasvab kogu maailmas ja nii ka Eestis. 2. tüüpi diabeet on haigus, mille puhul ei pruugi alguses iseloomulikke sümptomeid esineda, nii ei tea umbes pooled diabeetikutest, et neil see haigus olemas on. Samal ajal võib kõrge veresuhkur kahjustada südant ja veresooni, silmi, neerusid, närve, hambaid, samuti on diabeetikutel kõrgem risk infektsioonide tekkeks. Varakult avastades on võimalik haigust kontrolli all hoida ning tõsiseid tervisekahjustusi vältida,“ selgitas Tammer-Jäätes.