Kes otsustab, kas inimese tervis lubab tal veel autot juhtida

 (15)

Kes otsustab, kas inimese tervis lubab tal veel autot juhtida
Foto: Ester Vaitmaa

2016. aastal oli kõigist liikluses hukkunutest üle 65-aastaseid neljandik ja paljud neist olid ise autoroolis. Kas arstil peaks olema kohustus riiki teavitada, kui ta avastab, et patsiendi terviseseisund ei luba tal enam mootorsõidukit juhtida? Millal peaks sõidukijuht minema uneuuringutele?

Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) korraldatud esinduslikul ümarlaual arutati erinevate olukordade üle, mil mootorsõiduki juhtimine on tervislikel põhjustel keelatud või küsitav.

ITK töötervishoiuarsti dr Karin Sarapuu sõnul on sõiduki juhtimisel olulised inimese kolme funktsiooni korralik toimimine.
“Nägemisfunktsioon, motoorne funktsioon ja kognitiivne funktsioon on kõik sõidukijuhtimiseks olulised ning need funktsioonid inimese vananedes paratamatult nõrgenevad. Nägemises ei ole tähtis ainult hea kaugnägemine, vaid ka vaatevälja selgus ning adaptsioon valgusele,” selgitas dr Sarapuu. Tema sõnul tuleb arvestada, et kutselised sõidukijuhid põevad rohkem erinevaid kroonilisi haigusi. “Rahvusvahelised uuringud näitavad, et kaugsõidujuhtidel esineb keskmisest kaks korda rohkem rasvumist, nad suitsetavad keskmisest ligi kolm korda sagedamini ning samuti esineb neil kaks korda rohkem 2. tüüpi diabeeti. Eestis on vanemaealiste kutseliste juhtide osakaal kasvamas, sest see on üks ameteid, mida paljud vanemad mehed oskavad,” ütles dr Sarapuu.

Loe veel

Seotud lood:

Eestis on ligi 640 000 juhiloa omanikku ning viimase viie aastaga on eakate juhtide osakaal kasvanud ligi 26%. 2016. aastal oli kõigist liikluses hukkunutest üle 65-aastaseid neljandik ja paljud neist olid ise autoroolis. Kutseliste juhtide termin on tänapäeval samuti laiemaks muutumas. Näiteks väikekaubikute juhid või Uberi ja Taxify juhid on sisuliselt samuti kutselised juhid, kuigi seaduse silmis nad praegu seda ei ole.

Dr Sarapuu sõnul tasub Eestis mõelda ravimitele selgema autojuhtimisega seotud info lisamisele. “Näiteks Prantsusmaal on ravimite pakendid märgistatud rohelise, kollase ja punase märgiga, lähtudes ravimi mõjust sõidukijuhile. See vääriks ka Eestis rakendamist, et nii apteeker kui ka sõidukijuht ja tema lähedased näeksid ravimi võimalikku mõju juhtimisele,” lisas dr Sarapuu.

ITK kardioloog dr Anu Hedman tõi näite Rootsist, kus alates 2010. aastast on arstil kohustus riiki teavitada, kui ta avastab, et patsiendi terviseseisund ei luba tal enam mootorsõidukit juhtida. “Rootsis kaotas 2015. aastal tervislikel põhjustel juhtimisõiguse 4318 inimest ja liiklussurmade arv Euroopa Liidu üks väiksemaid. Eestis arstidel sellist kohustust seadusega ette nähtud ei ole, kuid see on üks võimalus, mida liiklusohutuse parandamiseks tasub kaaluda,” arvas dr Hedman.

Liiklusõiguse ekspert, vandeadvokaat Indrek Sirk kahtles vajaduses Rootsi praktikat ka Eestis rakendada. “Ma ei ole kindel, et arstidele seadusega teavituskohustuse panemine oleks õige samm. Arsti töö on inimese aitamine, mitte karistamine. Praktikas võib see teavituskohustus tähendada, et inimesed lihtsalt ei tule enam arsti käest abi küsima, kui nad arvavad, et sellega võib kaasneda võimalus juhilubadest ilma jääda. Kutseliste juhtide jaoks tähendab see ju ka võimalikku töökoha kaotust,” selgitas Indrek Sirk.

ITK neuroloogiakeskuse juhi dr Toomsoo hinnangul on erinevate neuroloogiliste haiguste puhul oluline nii patsiendi kui ka patsiendi lähedaste teadlikkus. “Näiteks kerge dementsussündroomiga patsiendid peavad iga 6-12 kuu tagant tegema neuropsühholoogilisi teste ja vajadusel hinnatakse nende sõiduoskust ka proovisõidul. Väga oluline on sealjuures teiste pereliikmete või hooldaja arvamus patsiendi sõiduvõimekuse kohta, sest nemad puutuvad temaga pidevalt kokku.” Samuti on suur probleem epilepsia ja selle haigushood. Sellistel puhkudel on äärmiselt oluline ravimite korralik tarvitamine, mis võimaldab sääraseid seisundeid, mis muidu oleksid keelavaks või takistavaks, kontrollida.

Arvestades inimeste pingelisi töögraafikuid on sõidukijuhtide oluliseks terviseriskiks ka uneapnoe. Pulmonoloog dr Eve-Mai Kuulpaki sõnul kuulub uneapnoe alates 2016. aastast haiguste ja seisundite alla, mille olemasolul või selle kahtlusel kaasneb absoluutne meditsiiniline vastunäidustus mootorsõiduki juhtimisel. “Uneapnoe tekke üheks suurimaks riskiteguriks on rasvumine, eriti rasvkoe ladestumine kaelapiirkonda. Kui inimese kehamassi indeks on üle 35 ja kaelaümbermõõt meestel üle 43 cm ning naistel üle 40 cm, peaks kindlasti uneuuringutele tulema,” rõhutas dr Kuulpak.

Vandeadvokaat Indrek Sirgi sõnul on Eesti õigussüsteem sõidukijuhi tervisetõendi osas tänapäeval pigem arsti säästev. “Arstlik kontroll on sõidukjuhtimiseks vajalik iga 10 aasta tagant, üle 65-aastastel inimestel ja kutselistel juhtidel iga 5 aasta tagant. Juhul, kui inimene selle 10 aasta jooksul haigestub mõnda haigusesse, mis võib mõjutada tema võimet liiklusvahendit juhtida, siis peab arst sellest kindlasti patsienti teavitama. Edasi on juba patsiendi enda otsustada, kuidas ta käitub. Seaduse kohaselt ei ole arst kohustatud Maanteeametit inimese haigusest teavitama. Seega on väga oluline inimese enda ja tema lähedaste teadlikkus autojuhtimisega seotud võimalikest terviseriskdest. Sõidukijuhi tervisliku seisundi eest vastutab eelkõige juht ise,” ütles Indrek Sirk.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

ELUTARGA TOP

Viimased uudised