Millist rolli see keha üks tähtsamaid valke vananemisel tegelikult mängib?

Võtmetähtsusega valk kehas

Kollageen moodustab 30% keha kõikidest valkudest. Viimastest koosneb aga omakorda luid ühendav ja liigeseid koos hoidev sidekude. Samuti tuginevad valkudel kõõlused, mis ühendavad lihaseid luudega, skeletilihased ja lõppkokkuvõttes ka luud.

Kollageeni nimi pärineb kreekakeelsest sõnast kolla, mis tähendab tõlkes liimi – juba aastatuhandeid tagasi keedeti liimi just loomade nahast ja kõõlustest. Sisuliselt kujutabki kollageen endast liimi, mis hoiab koos ja annab tugevuse kõigile keha tähtsaimatele struktuuridele. Seda sisaldavad ka siseelundite seinu vooderdavad silelihaskoed, veresooned, seedetrakt, süda, sapipõis, põis, neerud, lõpetades juuste ja küüntega.

Kollageen on väga oluline naha elastsuse jaoks. See aitab hoida nahka pingul ning tagada naharakkude pideva uuenemise. Kollageen takistab nahas patogeensete ainete, keskkonnas leiduvate mürkide ja mikroorganismide imendumist ning toimib vähirakkude vastaselt.

Vananedes tootmine aeglustub

Keha on suuteline kollageeni ise tootma, kuid vananedes selle tootmine aeglustub ja seeläbi rakkude struktuur nõrgeneb. Seetõttu võivad vanusega ja sageli ka pikaajalise füüsilise koormuse tõttu ilmneda liigeste ja luude probleemid, mis on seotud kõhre enneaegse kulumisega.

See oleneb küll ka suuresti geneetikast, nahatüübist ja väliskeskkonna mõjudest, ent esimesed vananemise tunnused hakkavad ilmnema juba 25-30-aastaselt – nahk muutub õhemaks ja on kergemini haavatav, juuksed muutuvad elutuks, nahk läheb kortsu ning liigesed ja kõõlused muutuvad jäigemaks. Sealjuures eristatakse nii-öelda sisemist ehk geneetilist ja välist vananemist.

Sisemine ja väline vananemine

Sisemine vananemine on naha loomulik vananemisprotsess, mille tempot dikteerivad paljuski geenid. Kuigi üldjoontes on sisemise vananemise kiirus pandud paika geneetiliselt, võib väline keskkond seda siiski oluliselt kiirendada. Seda näiteks stressi, liigsöömise või mõningate toiteainete puuduse näol. Uuringud on näidanud, et pikaealisuse saavutamiseks on oluline hoida kehakaal läbi elu stabiilsena ja soovituslikus normis.

Välise vananemise all mõistetakse ennekõike naha vananemist, mis on otseses sõltuvuses päikesekiirgusest, stressist ja väliskeskkonna saastatusest. Eelnevatest kõige olulisem on päikesekiirgus, ent ka solaarium, mille puhul on lihtne võtta tarvitusele meetmeid naha kaitsmiseks, et vältida nii-öelda fotovananemist.

Kust ammutada kollageeni?

Välise vananemise vaatevinklist tasub suhtuda reservatsiooniga kollageeni sisaldavatesse ilutoodetesse ja kreemidesse. Kollageeni molekulid on liialt suured, et imenduda läbi naha ja ka naha alla toimetatuna ei ole seni kindlust, et need suudaks ühineda ning seeläbi tugevdada organismis juba olemasolevaid kollageeni struktuure.

Ennekõike on kollageeni maksimaalse taseme saavutamiseks organismis vajalik toituda mitmekülgselt ja vitamiinirikkalt. Toitumise kõrval on abi korrapärasest füüsilisest liikumisest ja tervislikust eluviisist laiemalt. Lisaks sellele on kollageeni võimalik tarvitada kapslitena.

Kolm olulist ainet kollageeni tootmiseks:

  • Kollageeni tootmisele organismis on olulise tähtsusega C-vitamiin, mida saab ohtralt avokaadost, kiivist ning pea-, lill-, leht-, roos- ja spargelkapsast.
  • Kollageeni kõige suuremaks vaenlaseks organismis on vabad radikaalid, mille vastu aitavad võidelda antioksüdandid. Näiteks E-vitamiin, mida saab samuti rohkelt avokaadost, mustikatest, murakatest, mustadest sõstardest ja tumedatest viinamarjadest.
  • Samuti aitab keha antioksüdantidega varustada lõhe, mis sisaldab lisaks oomega-3-rasvhappeid. Need kujutavad endast hormoone, mida keha ise toota ei suuda, kuid mis aitavad parandada naha tekstuuri ja niisutust.

Allikas: Südameapteek