Kui nakkav on nohu ja kas seda üldse saab ravida?
Tavalise nohu ehk ninaneelupõletiku puhul räägitakse enamasti nohust, mis on viirusliku (rino-, adeno- või koronaviiruste) päritoluga. Enamasti kaasneb nohuga ka köha, kerge kurguvalu, läbipaistev ja limajas eritis ninast, palavik ja üleüldine halb enesetunne.
Viirusest tingitud nohu kestab tavaliselt 7–10 päeva. Viiruslikku nohu iseloomustab ninaeritise ajaline muutus: esimesel paaril päeval on see vesine ja täiesti läbipaistev, ninasõõrmete ümber võib nahk olla punetav ja katkine, seejärel muutub eritis järjest „paksemaks“ ja kollakaks.
Nohu nakkab
Nohu on nimetatud ka külmetushaiguseks, kuigi sellist haigust nagu külmetus ei ole tegelikult olemas. Külmetamine võib olla küll soodustav tegur, aga haigestumiseks on vaja siiski kontakti viirusega. Haigestumisele aitavad kaasa ületöötamine, emotsionaalne stress, ebatervislik toitumine ja suitsetamine.
Nakkusohtlik on nohune inimene esimese 3–4 päeva jooksul, mil sümptomid on eriti ägedad. Täiskasvanud haigestuvad nohusse keskmiselt 2–3 korda aastas, väikelapsed sagedamini. Kõrgperiood on sügisel ja kevadel.
Nohu leevendamine
Nohu puhul ei saa rääkida nii-öelda nohu ravimisest, vaid põhiliste sümptomite (tilkuv nina, kinnine nina) leevendamisest, mille tulemusel patsiendi enesetunne paraneb. Selleks on apteegis väga lai abivahendite valik.
Esmalt soovitame nina loputada loodusliku mereveega (füsioloogilise lahuse kontsentratsiooniga) või nõrga soolalahusega. Kui see tulemust ei anna, siis võib kasutada ksülometasoliini või oksümetasoliini sisaldavaid ninaspreisid või ninatilku. Ksülometasoliin vähendab nina limaskesta turset, kergendades ninahingamist. Oksümetasoliinil on viskoossem koostis, mis tagab pikemaajalise niisutuse ja toime. Mõne ninasprei koostises on lisaks mentool, millel on kergelt tuimastav toime.
Ninaspreide kasutamisel on toimeaine jaotumine ninas ühtlasem kui ninatilkade puhul ning ravimi valgumine ninapõhja kaudu neelu väiksem. Meeles tasuks pidada, et ninaspreide manustamisel ei tohi pead kuklasse kallutada, samas kui ninatilkade puhul on pea tahapoole kallutamine vajalik. Vasakusse ninasõõrmesse tilku manustades võib pead ka veidi vasakule ja paremale manustades paremale kallutada.
Tundlikel patsientidel ja ravimite pikaajalisel kasutamisel, võib ravimi toime möödumisel tekkida tugev ninakinnisuse tunne, mis sunnib ravimit krooniliselt kasutama ning see omakorda võib viia nina limaskestade kroonilise turseni või isegi kõhetumise ehk atroofiani. Seetõttu on oluline, et nohupreparaate kasutataks paikselt ainult vajaduse korral ning mitte kauem kui 3–5 päeva.
Nohu on nimetatud ka külmetushaiguseks, kuigi sellist haigust nagu külmetus ei ole tegelikult olemas. Külmetamine võib olla soodustav tegur, aga haigestumiseks on vaja kontakti viirusega.
Nohu ravi lastel
Lapsed peavad õppima õigesti nuuskama. Oluline on nuusata üks ninapool korraga. Nina loputamiseks soovitame merevett sisaldavaid aerosoole, mis veeldavad sekreeti ja kergendavad selle eritumist ninast. Samuti on hea õhtul enne magamaminekut määrida rindkerele nt teepuuõli, mille aurud kergendavad hingamist. Inhaleerimiseks võib kasutada ka nohupulka. Kui need abinõud ei aita, siis on lastele alates 2. eluaastast olemas ka ksülometasoliini preparaadid.
Imikute puhul, kes saavad ka rinnapiima, on õige hingamine väga oluline. Nende nina puhastamine ja liigsest limast vabanemine on raskendatud, sest nad ei ole võimelised nuuskama. Nohu leevendamiseks võib tilgutada mõlemasse ninasõõrmesse isotoonilist soolalahust ning seejärel nina spetsiaalse pumba või ninaaspiraatori abil ettevaatlikult puhtaks imeda. Soovitav on imik panna külili või kui ta on selili, siis asetada pea alla kõrgendus.
Looduslikud võtted nohu raviks
Inhaleerimiseks sobivad nohupulgad või nina alla määritavad salvid/geelid, mis ühtlasi kergendavad hingamist. Sissehingamiseks võib kasutada mitmesuguseid eeterlikke õlisid: eukalüptiõli, teepuuõli, männiõli, nuluõli, piparmündiõli, lavendliõli jne. Kasutada võib aroomiteraapias tuntud õlilampe või keeva vee anumat. Inhalatsioone saab teha ka sellisete põletikuvastase toimega eeterlike droogidega nagu kummel, raudrohi, salvei, liivatee, mänd.
Koduste nohu leevendamise nipina on tuntud ka nn soe sokk – sokk tuleb täita sooja soolaga ja asetada see põskkoobastele. Hästi mõjuvad ka soojad jalavannid.
Vältige tüsistusi!
Tüsistuste vältimiseks tuleb taastada ninasisene normaalne olukord, sest muidu võib tulla keskkõrvapõletik, mis imikutel ja väikelastel tekib anatoomiliste iseärasuste tõttu kergemini. Täiskasvanutel võib nohu tüsistusena tekkida ka põskkoopapõletik. Nii keskkõrva- kui ka põskkoopapõletiku ravi määrab arst.
Allikas: Südameapteek
