Põlvevalul erinevad põhjused

Põlveliiges on üks keerulisemaid ja ka kõige vigastatumaid liigeseid. Koormus on põlveliigesele kõige suurem ja ka traumaoht seetõttu kõige suurem. Põlvevalu annab tunda väga sagedasti ka teismeliseeas kiiresti kasvavate laste puhul. Põlvevalu võib olla tingitud ka teistest jala muutustest, näiteks lampjalgsusest, täpsemalt pöiavõlvi lamenemisest.
Varem või hiljem võivad traumadest tekkida liigesevaevused. Oma osa mängib siin ka Eesti niiske ilmastik. Kuivas ja soojas kliimas elavatel inimestel on liigesevaevusi tunduvalt vähem.
Põlvevalu on üpris sageli ka puusaliigese haiguse esmane tunnus.
Ortopeedia ja selle haru artroskoopiaga tegeleva Artrosportkliinik ortopeed dr Kaidu Meitern, kelle pärusmaaks on põlve-, õla- ja hüppeliigese artroskoopiline kirurgia, nimetab oma kogemustest, et tuhande inimese kohta tuleb näiteks üks meniskioperatsioon, lisaks endoproteesimised ja muu selline.

Kaidu Meitern. Foto Rauno Volmar

Meiterni sõnul võib välja tuua järgmisi põlvevalu põhjusi.

- Osteoartriit. See on liigesepõletiku levinuim vorm. Valulik seisund tekib siis, kui liigese pinda pehmendav kõhr kulub ja liigese pinnad hakkavad omavahel hõõrduma. Seisundit võivad põhjustada liigesevedeliku probleemid või lihtsalt vanadus. Osteoartriit on süvenev haigus, mis tähendab, et aja jooksul seisund halveneb.
Dr Meiterni sõnul ongi tegemist sellise põlvevaluga, mis on seotud vanusega: „Pika elu jooksul kulub liigest kattev kõhrepind, mistõttu vähemalt kahel kolmandikul üle 65-aastastel inimestel esinevad artroosinähud.“
Üleüldse põeb aga liigesepõletikku viimasel ajal üha rohkem alla 65-aastaseid, mõne hinnangu kohaselt on juba ligi pooled erinevate liigeste põletike all kannatajaist just nende hulgast.
Kui aga inimesel on olnud spordivigastus või on juhtunud muu õnnetus, võivad sümptomid esineda juba 30. eluaastate lõpus.
Naised põevad osteoartriiti (OA) kolm korda tihedamini kui mehed. OA on progresseeruv haigus, mis süveneb aja jooksul. Haigus progresseerub olenevalt konkreetsest inimesest eri kiirusega. OA võib tekkida ka liigesevigastuse tulemusena.
Kuigi OA võib tekkiga igas liigeses, on see enim levinud siiski põlvedes, puusades, kätes ja selgroos. Kui OA muutub raskekujuliseks ja kõhr ära kulub, võib see põhjustada valu, paistetust ja liikuvuse kadu. Aja jooksul võib põlv kaotada ka oma normaalse kuju. Liigese äärtesse võivad tekkida luukasvised ehk osteofüüdid. Luu- või kõhretükid võivad murduda ja liigesesse liikuda, kahjustades põlve veelgi enam ja põhjustades rohkem valu.

- Sidemevigastused. Sidemed ühendavad luid omavahel. Põlvesidemed purunevad või rebenevad enamasti sporti tehes või õnnetuse tõttu. Suured sidemed, mis võivad kahjustuda, on eesmine ristatiside, tagumine ristatiside ja seesmine külgside. Eesmine ristatiside võib rebeneda, kui muuta kiiresti suunda, pöörata ülakeha ja puusi, kui jalad on ühe koha peal maas või kui hüppest maandumisel tasakaal kaotada. Eesmine ristatiside võib kahjustuda ka ülekoormusest tekkinud vigastuste tulemusena. See võib rebeneda ka vananemise tulemusena või muutuda liiga pehmeks. Tagumine ristatiside võib saada kahjustada, kui põlve esiosa saab löögi või kui põlve esiosa venitatakse liiga palju. Seesmise külgsideme kahjustused tekivad enamasti löögist põlve küljele.

- Kõhrevigastused ja põlvemeniski rebendid. Kõhred pehmendavad liigese pindu ja kaitsevad neid. Põlves on kaht tüüpi kõhresid: valge ja veniv liigesekõhr ning tihe ja kiuline põlvemenisk. Mõlema kõhre kahjustus võib aja jooksul liigeses põhjustada luude hõõrdumist teineteise vastu. Kõhrevigastused on põlvevalu levinud põhjuseks.
Põlvemeniski rebendid tekivad keha keeramisel ja pööramisel.

- Põlvekedra kõõlusepõletik võib tekkida suures kõõluses, mis ühendab sääreluud ja põlveketra.

- Nihestatud põlvekeder – seisund, kus põlvekeder on oma kohalt nihkunud.

- Limapaunapõletik. Limapauna talitluse tulemusena väheneb liigeses hõõrdumine. Limapaun võib muutuda põletikuliseks spordivigastusest, ülekoormusest või liigsest põlvitamisest.

Kuidas põlvevalu ravida

Nagu alati, on lihtsam haigust vältida kui seda ravida. Paljusid tõbesid, tõsi küll, ise ära hoida ei saa, kuid põlvede puhul annab siiski mõndagi ära teha. „Tasub vältida kukkumisi, sportlased (ka harrastussportlased) peaksid enne, vahel ka pärast trenni tegema korraliku soojenduse koos venitusharjutustega. Vältida tuleb põlvede ülekoormamist, treeningumahtu ei tohi järsku tõsta ja nii edasi,“ õpetab dr Meitern.
Kergemast traumast (põrutused, venitused) tekkinud põlvevalu saab dr Meiterni sõnul ka ise ravida.
„Valu ja põletiku vastu on hea käsimüügiravim ibuprofeen, apteekides on ka kõikvõimalikke määrdeid, võib panna tugisideme,” ei pea ortopeedi meelest kõige pisema valu korral kohe arsti juurde tormama. Arsti juurde tuleks minna siis, kui ikka valu ei luba enam hästi jalale toetada, kui tekib suurem turse ning kui põlv valutab ka rahulikus olekus.
Põlvevalu ravi jaguneb kaheks: konservatiivne ja kirurgiline. Viimasel puhul kasutatakse põhiliselt artroskoopiat, mille puhul operatsioon toimub väikeste nahalõigete kaudu.
Tasub aga teada, et olenavalt põlvevalu põhjusest on ravi iga kord erinev.
Osteoartriidi ravi võib sisaldada kodust ravi, käsimüügist või retsepti alusel saadavaid valuvaigisteid, süstitavaid ravimeid, artroskoopilist operatsiooni, tavalist põlveoperatsiooni ja üksteist täiendavaid ja asendavaid ravivõimalusi.
Kerged sidemevigastused (nikastused) võivad ise paraneda. Raskemate vigastuste puhul võib olla vajalik teha artroskoopiline või tavaline põlveoperatsioon.
Tõsiseid kõhrerebendeid saab ravida põlveoperatsiooniga, eemaldades pinna silendamiseks väikeses koguses kudet või õmmeldes rebendi kokku. Raskemaid sidemevigastusi saab samuti parandada operatsiooniga.
Põlvekedra kõõlusepõletikku ravitakse tavaliselt füsioteraapiaga, tugevdades nii ümbritsevaid lihaseid. Ka nihestatud põlveketra on tihti võimalik ravida füsioteraapiaga. Tõsisemate juhtumite korral võib taas vaja minna artroskoopilist või tavalist põlveoperatsiooni.
Limapaunapõletiku korral tavaliselt operatsiooni vaja ei lähe. Kuigi sellise põletiku tulemusena võib tekkida suur paistetus, peaks piisama, kui võtta valuvaigisteid ja lasta liigesel piisavalt puhata.
Dr Meitern paneb ka südamele, et ravimata põlv võib põhjustada liigese pinda katva kõhre kiiremat kulumist ja see omakorda põhjustab artroosi, mis on juba pöördumatu põlvehaigus.

Elukiri