Ühest vastust sellele ei ole. Mõõtmise sagedus sõltub diabeedi tüübist, kompensatsioonitasemest, ravi liigist, aga ka hüpoglükeemia esinemisest. Osa diabeetikuid vajab veresuhkru mõõtmist 1–2 korda nädalas, aga samas vajavad I tüübi diabeetikud, kes saavad insuliinravi intensiivskeemi järgi (4–8 korda päevas), veresuhkru mõõtmist isegi 6–10 korda ööpäevas.

Üldiselt on II tüübi diabeetikute veresuhkru mõõtmise vajadus väiksem võrreldes I tüübi diabeetikute vajadusega.

Ainult veresuhkru mõõtmisest on vähe abi

Iga diabeetik peaks ideaalis oskama oma veresuhkru väärtusi ka tõlgendada ja vajadusel teha raviplaanis ja elurežiimis muudatusi. Seetõttu vajavad diabeetikud mitte ainult aparaadi kasutamise õpetust, vaid kindlasti peaksid nad raviplaani ja elurežiimi osas pidama nõu oma raviarsti ja/või diabeediõega.

Eestis on kasutusel palju erinevaid glükomeetreid. Eelkõige tuleks glükomeetri valikul silmas pidada patsiendi vajadusi (glükomeetri suurus, ekraani suurus, kasutamise käepärasus, mälu maht jne) Arvestama peab, et paljudel aparaatidel on mitmeid lisafunktsioone, ning seetõttu tuleb alati lähtuda konkreetse patsiendi vajadustest.

Veresuhkru mõõtmiseks on lisaks glükomeetrile vajalikud ka testribad ning lantsetid.

Testribade puhul on oluline jälgida sobivust olemasoleva glükomeetriga. Kindlale glükomeetri mudelile sobivad vaid teatud tüüpi testribad. Testribade puhul on tähtis jälgida aegumiskuupäeva, testribade säilitamise tingimusi ning mõnel juhul tuleb arvestada, et testribade purk võib olla kasutuses teatud ajaperioodil (näiteks 1 kuu või 3 kuud). Pidevalt õhuga kokkupuutes olles võivad testribad hakata andma väärasid testitulemusi.

Eriti oluline on just patsientide puhul, kes mõõdavad veresuhkrut harva, et kord avatud testribade purk ei oleks kasutuses üle 3 kuu. Kindlasti võiks sellistele patsientidele soovitada siis glükomeetrit, mille testribad on pakitud ühekaupa fooliumisse ning seega tagatakse testribade mõõtmistäpsus. Oluline on patsiendile ka seletada, et kord avatud testribade purk tuleb igakordse avamise järel korralikult sulgeda, et minimeerida kokkupuudet õhu ja niiskusega. Kindlasti ei tohi testribasid võtta originaalpakendist välja ning juba kasutatud testribasid ei tohi purki tagasi panna.

Testribade sobivaks säilitustemperatuuriks on 2–30 kraadi.

Lantsettide puhul on oluline sobivus kasutusel oleva torkeseadmega. Eelistatud on kindlasti torkeseadmed, mille torkesügavust saab reguleerida. Lantsetid on ühekordsed ning seda tuleks diabeetikutele meelde tuletada. Aeg-ajalt kohtame polikliinikutes patsiente, kes on kasutanud ühte lantsetti aasta aega.

Täisversioon artiklist ilmus ajakirjas Apteeker (oktoober 2015).