Allergia tekkepõhjused

Uuringud näitavad endiselt, et maal elavatel lastel esineb vähem allergiaid kui linnalastel, kuna maapiirkondades on puhtam õhk ja vähem autosid. Tõepoolest, heitgaaside tahmaosakesed võivad õietolmuallergeenid sügavale hingamisteedesse viia ja seal põletikulisi reaktsioone tekitada. Maal puutuvad lapsed juba väga varakult kokku paljude erinevate bakteritega ja süüakse linlastest enam oma kodus või lähikonnas kasvatatud ja säilitusainetest vaba toitu.

Heinapalavik, astma ja ekseem on aga pärilikud haigused ja praegused uuringud näitavad, et umbes 1/3 inimestest on allergia kujunemise risk samuti pärilik. Ela maal või linnas, geenidel on neis asjus ka oma, võib-olla isegi keskkonnast suurem roll mängida.

Allergia sümptomid

Kevadisest õietolmuallergiast räägitakse kõige enam, aga paljud allergiatekitajad varitsevad meid aasta ringi. Levinud allergeenid on mitmed toiduained, tolmulestad, hallitusseened, koduloomade karvad ja ravimid. Allergia sümptomiteks on vesine nohu, aevastamine, pisarate vool, köha, astmahood, lööbed, aga ka naha sügelemine.

  • Allergiline nohu avaldub kihelustundena ninas, aevastamise, vesise nohu või limaskesta turse ehk ninakinnisusena.
  • Bronhiaalastma nähtudeks on bronhide ahenemine, ninakinnisus, vilistav hingamine, rohke lima teke ja köha.
  • Allergilise silmapõletiku tunnusteks on punetavad silmad, rohke pisaravool, laugude turse, silmade kipitus ja sügelemine.
  • Allergiline nahapõletik ehk atoopiline dermatiit ja ekseem annavad endast märku sügelemise, nahalööbena.
  • Nõgestõve ehk urtikaaria ja turse sümptomiteks on sügelemine, kublaline nahalööve ja turse.

Paljud allergiatekitajad varitsevad meid aasta ringi. Levinud allergeenid on mitmed toiduained, tolmulestad, hallitusseened, koduloomade karvad ja ravimid. Allergia sümptomiteks on vesine nohu, aevastamine, pisarate vool, köha, astmahood, lööbed, aga ka naha sügelemine.

Täpsemalt õietolmuallergiast

Õietolmuallergia võib hakata endast märku andma juba märtsis, avaldudes kõige sagedamini pollinoosi ehk heinapalavikuna. Peamised õietolmuallergia põhjustajad on sarapuu-, lepa- ja kasetolm. Varase kevade korral võib sarapuu õitsema hakata juba veebruari lõpus, kask õitseb mais ja mai lõpus õitsevad ka tamm ja võilill.

Pollinoosi sümptomiteks on rohke vesine eritis ninast, nina sügelemine, ninakinnisus ja aevastamine, mis meenutab väga külmetusnohu. Samuti pisaravool, silmade punetus ja sügelemine. Astmale on iseloomulik raske, vilistav hingamine ja köha. Mõnikord võib katmata kehaosadele, milleks kevadel on tavaliselt nägu ja käed, tekkida ka punetav ja sügelev lööve.

Kõige rohkem on õietolmu õhus keskpäeval tuulise ja päikesepaistelise ilmaga. Sel ajal ringi liikudes on ka allergiku haigusnähud kõige tugevamad.

Aga mis on ristallergia?

Koos õietolmuallergiaga võib esineda ka nn ristallergiat, mille korral võib allergiasümptomeid esile kutsuda mõni toiduaine. Ristallergiat seletab teatav sugulus õietolmude ja toiduainete molekulaarses ehituses. Näiteks võivad kaseallergikud olla ülitundlikud päevalille-, lina-, seesami- ja mooniseemnete suhtes ja vältima neid sisaldavaid toiduaineid, näiteks seemneleibasid.

Teatava õietolmuallergia all kannatajad ei saa süüa ka näiteks pähkleid, õunu, viinamarju, kiivit, porgandeid, paprikat, tomatit, sellerit, mandleid, kasemahla, aga ka mõningaid maitsetaimi, nagu näiteks kaneel, köömned, piprad, sinep, ingver, kurkum ja koriander. Allergianähte võib esile kutsuda isegi kõige tavalisem kartul. Ristallergia kutsub allergikul esile sügeluse huultel ja suus, köhatamise, vesise nohu või lööbe nahal. Õitsemise ajal raskendab ristallergia ka põhihaigust.

Kevadisi nõuandeid allergikule

  • Õieallergia tippajal tuleks kuiva ilma õues viibida ainult siis, kui õietolmu on liikvel kõige vähem, s.o hommikuti ja õhtuti.
  • Põletikuliste silmade kaitseks peaks kandma päikeseprille.
  • Autoga sõites ei tohiks avada aknaid ning soovitatav on vältida metsas ja heinamaadel käimist.
  • Allergiku tuppa ei tohiks tuua urbi ega lõikelilli. Õietolmuallergikul ei ole soovitatav kasvatada ka toataimi.
  • Tuba tuleks tuulutada läbi akna ette riputatud märja lina või spetsiaalse kaitsefiltri.
  • Tolmu tuleks pühkida kindlasti märja lapiga.
  • Õieallergia ajal tuleks pesu kuivatada toas, mitte õues.
  • Kui käiakse õues paljapäi, tuleks juuksed enne magamaminekut õietolmust puhtaks loputada. Samuti peaks pärast tuppa sisenemist loputama nina ja kasuks tuleks kindlasti ka õhupuhastusseadme olemasolu.
  • Mitte unustada ristallergia võimalust!
  • Oma õueskäike plaanides jälgige aerobioloogiajaama andmeid õietolmu sisalduse kohta õhus.

Avaldunud allergia puhul peaks igal juhul pöörduma arsti poole, sest kui haigus jätta tähelepanuta, võib see süveneda. Ravimata allergiline nohu võib kulgeda edasi, tekkida võib lisaallergeene ja järgmiseks võib välja areneda kopsuhaigus.

Avaldunud allergia puhul peaks igal juhul pöörduma arsti poole, sest kui haigus jätta tähelepanuta, võib see süveneda. Apteegist käsimüügist leiab allergik aga nii silmatilku kui ka tablette. Saadaval on kiirtestid allergiate tuvastamiseks.

Apteek aitab

Kodustest vahenditest annab allergikule kõige lihtsamat leevendust meresoolalahus, millega võib õnnestuda allergeen nina limaskestalt maha pesta. Apteegist käsimüügist leiab allergik aga nii silmatilku kui ka tablette.

Silmatilgad

  • Naatriumkromoglükaati sisaldavad silmatilgad pidurdavad histamiini ja teiste põletikku põhjustavate ainete vabanemist. Parima tulemuse saavutamiseks tuleks ravimi kasutamist alustada juba enne vaevuste ilmnemist.
  • Aselastiinvesinikkloriidi sisaldavad silmatilgad takistavad histamiini ja teiste organismis allergiliste reaktsioonide tulemusena tekkivate ainete toimeid.
  • Allergodili silmatilgad aitavad kiiresti leevendada silmade allergianähte, nagu punetus, kihelus ja/või vesine eritus silmades, sest toimib lokaalselt.

Tabletid

Sisaldavad järgmisi toimeaineid: loratadiin, desloratadiin, klemastiin, tsetirisiinvesinikkloriid, ebastiin.

Tabletid leevendavad histamiini toimel vallandunud allergilisi sümptomeid ja on näidustatud allergilise nohu (riniidi) sümptomaatiliseks (haigustunnuseid vähendavaks) raviks ning allergiliste nahareaktsioonide vähendamiseks.

Allergiatestid

Uue patenteeritud tehnoloogiaga allergiatestid suudavad allergia vallandunud reaktsiooni tuvastada ühe tilga sõrmeotsa vere põhjal. Testi võib teha igal ajal, sõltumata söögikordadest ja hooajast ning see annab usaldusväärse vastuse poole tunni jooksul isegi siis, kui testi tegemise päeval allergiasümptomeid ei esine.

Apteegis on saadaval järgmised kiirtestid:

  • Allergia olemasolu tuvastamise kiirtest
  • „3 in 1“ kiirtest õietolmu-, tolmulesta- ja kassiallergia tuvastamiseks
  • Kiirtest kassiallergia tuvastamiseks
  • Kiirtest tolmulesta allergia tuvastamiseks
  • Kiirtest õietolmu (heinanohu) allergia tuvastamiseks
  • Kiirtestid enamlevinud toiduallergiate tuvastamiseks: piimaallergia, munaallergia ja gluteenitalumatus

Allikas: Südameapteek