Kuidas seda ära hoida? Külmetamist ei saa me täiesti ära hoida, ent võib ka külmetada ja mitte haigeks jääda. Haigeks jääme siis, kui meie kaitsebarjäär on nõrk ja haigus tungib sellest läbi. Me ei saa vältida seda, et bussis köhib keegi meile kuklasse või tuleb kolleeg haigena tööle. Peame lihtsalt püüdma hoida oma immuunsuse nii tugevana, et haigus kallale ei tuleks.

Hoolitse oma immuunsüsteemi eest!

Talvik rõhutab, et kui suvisel ajal pole kogutud endasse päikest ja vitamiine, siis on sügisel raske.
„Kui tahad sügisel terveks jääda, siis hakka selleks valmistuma suvel,“ ütleb ta.
Vastupanuvõimet nõrgendavad magamatus, stress ja kiirustamine. Kui ei jõua terve päeva jooksul süüa ega korraks hinge tõmmata, siis pole immuunsuse vähenemise põhjus otseselt nälg – kellel poleks tänapäeval rasvavarukest naha vahel –, vaid probleem on selles, et organism on pidevalt pingeseisundis.

Selleks et immuunsüsteem töötaks hästi, peab organismi vere-, hapniku- ja lümfivarustus olema normaalne. Kui inimene tormab päev läbi ringi, siis see kindlasti nii pole. Hapnikku saab kehvemini juba seetõttu, et rabeledes hingab inimene puudulikult. Vereringe pole korralik, kui päev läbi istutakse ja siis tormatakse välja, jalad ja pea külmetamas. Nii ei saa keha normaalselt funktsioneerida. Et immuunsüsteem käivituks, tõuseks viirusele nagu barjääriks ette ja lükkaks selle välja, tuleb oma kehasse lugupidavalt suhtuda. „Kui sa pole kehale midagi andnud, siis pole talt midagi ka vastu saada,“ tõdeb Talvik.

Väga tähtis on korralikult magada. Rakkude taastumine ja immuunsuse loomine toimub öösel.
Vastupanuvõime osas mängib rolli ka toitumine. Võib ka nii olla, et inimene sööb põhimõtteliselt tervislikult, aga mingi aine jääb siiski puudu, näiteks seleen või tsink, ja nii haigestub ta kergemini.
„Menüü ei tohi olla ühekülgne,“ rõhutab Talvik. „Inimene peaks kindlasti sööma mingis koguses muna, kala, pähkleid, seemneid, palju erinevaid juurvilju. Igas toiduaines on midagi kasulikku.“
Oma toidusedeli peab läbi mõtlema. „Võiks korraks peatuda, mõelda, mida saaksid teha, et oleks mitmekülgne toiduvalik. Saatan pole ei lihas ega kalas, munas ega piimas, saatan on ühekülgsuses.“

Käed ja jalad sooja!

Hoolimata õigest toidust ja kõigest muust kasulikust, mida oma tervise heaks teeme, püüavad viirused ikka mõnikord me kaitsevallist läbi murda. Haigestumist on võimalik vältida veel ka kõige esimeste haigustunnuste ilmnemise ajal, kui oskame need ära tunda. Näiteks nina sügeleb, selle otsa tekib väike tilk, aga veel pole päris nohu, pole ka peavalu, on aga väsinud tunne, kurgus hakkab sügelema, käed ja varbad on külmad. Sellised nähud on märgiks, et viirus hakkab läbi murdma, immuunsüsteem on nüüd kaalukausiks. Kui sel hetkel tegutseda, siis on võimalik veel terveks jääda.

Kui aga nina on juba kinni või jookseb lahinal, silmad on paistes, on tekkinud palavik üle 37 kraadi, inimene köhib ja aevastab, siis on haigus organismis ja sellega tuleb lihtsalt leppida. Paranemiseni kulub 7–10 päeva, mõnikord ka 14–20 päeva.

Dr Talvik soovitab esmaste haigustunnuste tekkides panna käed kuuma vee alla, see parandab vereringet. Jalad võiks panna sooja vanni, siis laienevad veresooned jalgades, samuti neelus ja ninas, mille tagajärjel pääseb veri paremini haiguskoldesse. Pealegi lähevad sedasi kohale kaitsvad ained. Kui olete tööl, minge juba esimeste haigustunnuste tekkimisel koju. Käed-jalad tuleb soojaks saada, keha higistama ajada, hästi aitab seejuures näiteks pärnaõietee. Kui juba palavik on tõusnud, siis ei tohi enam jalavanni teha.

Teine soovitus: sööge suur ports puuvilju või marju, milles on palju C-vitamiini, näiteks astelpaju- ja kibuvitsamarju, kiivit, apelsine, musti sõstraid. Sobib ka apteegist ostetud C-vitamiin, aga dr Talvik ei söanda öelda, milline oleks õige kogus. Milline C-vitamiini allikas kellelegi kõige paremini sobib, sõltub ka inimese geneetilisest omapärast. Näiteks greibiseemnetinktuur aitab mõnel hästi haigusest jagu saada, mõnda ei aita aga üldse.

„Eks aitab kaasa ka usk. Igaüks peab valima, kas ta on skeptik ja laseb asjadel minna, nagu nad lähevad, või tal on usk millessegi ja ta tegutseb siis sihipäraselt oma eesmärgi nimel.“
Doktor on märganud, et kui rääkida inimestele, kui tähtis on millessegi uskuda, siis nad vangutavad pead, aga samas on igaüks ju täheldanud, et kui on mingi tähtis asi käsil – lõpueksamid, pulmad või muu tähtis sündmus –, siis sel ajal haigeks ei jääda, sest inimene teab, et ta lihtsalt ei saa haigestuda. Seda usku võiks kasutada kogu aeg, see töövahend on meil peas olemas. Kui ikka ise endale kinnitada, et ei jää haigeks, mis sest et kurgus kraabib, siis saab psüühika abil haiguse taganema sundida, kui see veel väga võimust võtnud pole.

Üks hea immuunsuse turgutaja on astelpaju. Neid marju võiks pidevalt süüa päevas kümmekonna ringis. Kui haigus kallale kipub, tehke jook katki surutud astelpajumarjadest, meest ja soojast veest. Kasuliku joogi saab värskelt pressitud sidrunimahlast ja soojast veest, jooge seda hapult või endale meelepärase magusaga. Kui kurk on paistes, siis kuuma juua ei tohi.

Nii haiguse alguses kui selle ajal tuleb eriti palju juua, haiguse ajal isegi kolm liitrit sooja jooki päevas. (Nii palju vedelikku ei tohi muidugi tarvitada need, kel on probleem neerudega või raske südamepuudulikkus!) Juua on vaja seetõttu, et organism saaks haigusetekitajad kergemini organismist välja.

Pits kanget alkoholi on ka ravitoimega, aga tõesti vaid pits. See on hea vereringe parandamiseks, laiendab veresooni. Energia tuleb saada kehas liikuma, veresooned lahti ja lihasepingetest vabaks.
Niisiis: tehke jalavanni, võtke naps konjakit, ajage keha higistama, siis pange kuivad riided selga ja magage poolteist tundi. Ärgates olete terve, kuigi veel nõrk, sest keha võitles tugevalt ja on sellest väsinud. Nüüd ei tohi külmetada, magamata olla ega hakata kohe vanas tempos töötama, sest kehale on vaja anda taastumisaega.

Talvik mõistab, et töö tahab tegemist ja raha teenimist, aga viirushaiguste perioodil ei tohiks unustada, et kõigepealt on vaja haigusest korralikult paraneda, ja peaks andma endale haigusest taastumise aega. See tähendab, et võib käia juba tööl, aga mitte üle pingutada ning seejuures ikka korralikult süüa ja magada ning liikuda värskes õhus.

Saunastki on abi, sest see paneb verevarustuse tööle, kuid saun toimib hästi vaid siis, kui sinna minna kohe esmaste haigustunnuste ilmnemisel, ilma palavikuta. Palavikuga enam sauna ei minda, kuna siis on see organismile ohtlik.

Väga hästi parandab immuunsust väike sport. Mõned, kes aktiivselt liikumisega tegelevad, ütlevad, et kui haigeks hakkavad jääma, lähevad trenni ja siis sauna. Aga selles olukorras, kus haigus kallale kippumas, ei tohi koormusega liialdada. Kui on halb olla, pole kindlasti õige jonnakalt täistrenni minna, vaja on ainult veri liikuma saada ja siis kehale puhkust anda.

Coldrex jäägu vaid erijuhtudeks

Talvik arvab, et tema soovitused ei meeldi neile, kes eelistavad Coldrexi abil enesetunde ruttu (ajutiselt) paremaks saada, et võiks jätkata töövihtumist.
„Minu soovitused vajavad aega, endast lugupidamist ja tähelepanu suunamist oma immuunsüsteemile, oma tervisele. Kui keha on haigusega hakkama saanud, siis on vaja veel ka korralikult ennast välja puhata, alles siis saab tavapärast elu jätkata,“ räägib ta.

Coldrexi ja teiste sarnaste preparaatide toime on tõesti kiire, nad võtavad haigussümptomid küll ära, ent ei ravi. Neis on mitmeid komponente: kuiva köha vähendaja, aga mitte ravija, nina vesistamise leevendaja, aga mitte ravija, ninaturse vähendaja, aga mitte ravija, palavikualandaja ja valuvaigisti. Osades on ka pseudoefedriin, mis mõnele inimesele ei sobi, näiteks südame rütmihäirete korral, sest tõstab pulssi, samuti sobi kokku ka mõne südameravimiga.

Coldrexi-taoliste preparaatide manustamisel on ka üleannustamise oht, sest ei aduta tegelikult, kui palju ja milliseid toimeaineid neis on, tundub ju, nagu joodaks sidruniteed.

Talviku meelest võiks Coldrexi võtta vaid eriolukorras – kui ei saa teisiti, lihtsalt peab ennast ruttu vormi ajama, näiteks on kokku lepitud ettekanne tähtsal konverentsil. Aga siis peab pärast kodus muude meetoditega edasi ravima. Need preparaadid leevendavad haiguse sümptomeid, aga vähendavad samas ka organismi enda eneseparandamisvõimet. Coldrexi kasutajad on tegelikult kokkuvõttes kauem haiged.

Ülemiste hingamisteede viirushaiguste vastu polegi ravimit, on vaid sümptomite leevendajad. Ei ole vaja arsti peale pahane olla, kui ta viiruse vastu antibiootikumi ei kirjuta, sest see ei aitagi viiruse vastu. Antibiootikum mõjub siis, kui on tekkinud bakteriaalne nakkus. „Seda, kas antibiootikume määrata, otsustab arst ja mitte selle järgi, kui tugevaid haigussümptomeid patsient tunneb – arstil on otsustamiseks muidki kriteeriume, näiteks vereproov. Antibiootikumidel on ka kahjulikke toimeid, mistõttu peab arst valima, kas kahjulikum on rohi kasutusele võtta või võtmata jätta,“ selgitab perearst.

Kõrge palavik ei ole ainuüksi kurnav, vaid ka hirmutav. Tegelikult võitleb organism palaviku ajal haigusega. „Palavik on organismis selleks, et viirusi tappa. Kui võtad palaviku maha, siis peab organism teiste vahenditega hakkama saama ja sel juhul võib paranemise kestusele liita viis päeva,“ ütleb doktor.

Palavikku alandavaid ravimeid soovitab Talvik täiskasvanuile alates 39–39,5-kraadisest temperatuurist, lastele alates 38 kraadist. Dr Talvik kaalub iga haigusjuhtumi puhul, kas on tegemist ehk iseparaneva haigusega, mille puhul on targem lasta organismil endal võidelda. Aga kui inimene on juba haigusest väga piinatud, peab doktor õigemaks siiski rohtu võtta.

Vanu rahvameditsiini meetodid võib ka julgelt kasutada, näiteks palaviku alandamiseks viinasokke teha ja viinaga määrida. Eestlased on loodusravi usku rahvas, see on eriti omal kohal iseparanevate haiguste korral, mitte aga vähi ja muude tõsiste haiguste puhul.

Vaktsineerimine

Dr Talvik tahab siinkohal kõnetada vaid neid, kes nõustuvad kuulama meditsiini seisukohti. Vaktsiinivastastel palun mitte erutuda, sest igaüks teeb oma valiku ise – kaaludes poolt-ja vastuargumente. Vaktsineeritavatesse haigustesse sureb endiselt palju inimesi ka Eestis, vaktsiini kõrvaltoimete väidetavad tagajärjed pole aga tõestatud, vaid emotsionaalsed argumendid, mis tuginevad teaduse mõttes iganenud uurimustele eelmisest sajandist.

Dr Talviku arvates võiksid kõik, kel on mingeid kroonilisi haigusi, lasta vanusest hoolimata ennast sügiseti gripi vastu vaktsineerida. Kõige õigem aeg selleks on oktoobri esimesel poolel, aga kuna viimastel aastatel on gripipuhangud olnud jaanuaris-veebruaris, siis pole veel ka detsembri algus hilja.

Vägisi ei saa kedagi vaktsineerima sundida, aga Talvik meenutab, et viimastel aastatel on kõik Eestis grippi surnud inimesed olnud kroonilised haiged ja lapsed.

Gripi vastu tuleb vaktsineerida igal sügisel, sest kaitse kestab vaid aasta ning aastati erinevad ka gripi tüved. Kui olete gripi vastu vaktsineeritud, siis see ei tähenda, et olete kõigi niinimetatud külmetushaiguste vastu kaitstud. Gripivaktsiin aitab vaid gripi vastu, aga gripp on Talviku sõnul haigus, mida peab kartma, sest see kahjustab väga raskesti südant ja aju. Iga köha, nohu ja palavikuga kulgev haigus pole aga gripp.

Ka soovitab Talvik vaktsineerida ennast pneumokoki vastu, kuid seda ei pea tegema igal aastal uuesti. Pneumokokk on bakter, mis tekitab kopsu-, kõrva- ja ajupõletikku ning veremürgitust.

Haiged koju!

Kui iga inimene peseks kümme korda päevas käsi, oleks haigestumisi vähem. Piisknakkused levivad umbes meetri kaugusele: kui viirusekandja paneb aevastades käe suu ette ja seejärel avab sama käega ukse, siis paneb ta need viirused lingi külge. Järgmine ukse avaja saab nad enda käele, sügab nina ja ongi nakkuse hankinud. Kui aevastuse tekkides ei jõua kohe taskurätti haarata, siis aevastage varrukasse, mitte peopessa.

Kui keegi on haigena tööl, siis peab tuba võimalikult palju tuulutama, käsi pesema, palju teed jooma. Kui tööle tuleb keegi, kes ütleb, et tal on paha olla, siis tuleb ta koju saata. Tõestus selle kohta, et haigestumisi on vähem siis, kui haiged kodus püsivad, on Talvikul sellest ajast, kui seagripp oli kuum teema. Siis jäid haiged koju ja see peatas kõigi viirushaiguste leviku.

Mõistlik on jääda koju kohe, kui haigustunnused tekivad. Püstijalu põdemine toob kaasa selle, et hiljem on kodusoleku aeg pikem.

Ent hoolimata ka kõigi ettevaatusabinõude tarvitamisest võib viirushaigus ometi igaühele külge tulla. Elame sellises kliimavöötmes, et viis-kuus korda aastas mingi nohutamine üle elada on paratamatu. „Ei tasu endale illusiooni luua, et kui teen kõike väga õigesti, siis kunagi ei haigestu, ja tohutult pettuda, kui siiski haigeks jään. Haigestumine on meie kliimas tavaline, sellesse võiks suhtuda rahulikumalt,“ arvab Talvik.

„Tee maksimum, mida saad, et hoida organism terve, aga kui haigus algab, siis saa õigel hetkel sellest kinni. Ent kui juba haigestusid, siis lihtsalt oota, millal see üle läheb,“ soovitab Talvik. „Maitseasi, kas kasutad ravimtaimi või ostad apteegist 20 euro eest tilkasid ja pulbreid, ikka pead arvestama, et haigusele kulub umbes kaks nädalat ning esimesed päevad on otsustavad. Sinu valik, kas võtad ohjad enda kätte ja juhid haigust või lohised selle järel.“

Elukiri

Kas teil on jagada häid soovitusi, kuidas viirushaigusi vältida? Palun kirjutage elutark@delfi.ee