Teatud ravimite mõju võib olulisel määral muutuda sõltuvalt söödud toidust. Ja vastupidi, ravimid võivad mõjutada toitumist, kuna võib muutuda isu, maitsetundlikkus või teatud toitainete omastamine. Elektrolüütide tasakaalu häired tekivad eriti vett-väljutavate ravimite kasutamisel.

Lahtistite kasutamisel aga võib häiruda paljude toitainete omastamine, mistõttu on soovitatav kõhukinnisust reguleerida kiudainete tarbimisega. Neid leidub täisteraviljatoodetes, puu- ja köögiviljades. Ka peaks rohkelt vett tarbima.

Paljude ravimite imendumine võib oluliselt halveneda, kui neid võetakse mitte tühja kõhuga, vaid koos toiduga.
Sellisteks ravimiteks on näiteks osteoporoosi raviks kasutatavad bifosfonaadid alendroonhape ja risedroonhape. Samas suukaudsete tsefalosporiinide imendumine on koos toiduga oluliselt parem kui tühja kõhuga.

Enne ravikuuri alustamist tuleks pidada arstiga nõu, kas ja kuidas ravimi võtmisel tuleb arvestada seost söömisega. Vastavaid juhiseid leiab ka ravimipakendis olevatelt infolehtedelt ning ravimiameti ja raviminfo andmebaasidest.

Suukaudseid ravimeid on üldjuhul soovitav võtta koos vähemalt poole klaasi veega, et vähendada võimalikku söögitoru ja mao ärritust ning parandada ravimi imendumist.

Ravimite võtmine koos muude vedelikega, nt piimaga, mahlaga, kohviga või teega ei ole soovitatav, sest need võivad mõjutada ravimite imendumist ja toimet. Näiteks fluorokinoloonantibiootikumide (norfloksatsiin, tsiprofloksatsiin) ning doksütsükliini ja tetratsükliini imendumine väheneb olulisel määral, kui neid võtta koos piimatoodetega.

See ei tähenda, et antiobiootikumikuuri ajal peaks loobuma piimatoodetest, vaid soovitatav on tarvitada neid 2–3 tundi pärast ravimite võtmist.

Greibimahla mõjul aga inaktiveerub seedetraktis üks ensüüm, mille tagajärjel väga paljude ravimite biosaadavus võrreldes tavapärasega suureneb märkimisväärselt ning võivad avalduda toksilised toimed.

Teatud toidud võivad otseselt mõjutada ka ravimi toimet. Nii näiteks mõjutavad K-vitamiinirikkad toidud hüübimisvastase ravimi varfariini toimet. Kõige rikkalikumaks K-vitamiini allikaks on rohelised köögiviljad ja puuviljad, nt kapsas, lehtkapsas, lehtsalat, roheline sibul, kiivi, kurgikoor.

Roheliste köögi- ja puuviljade tarbimine peab olema varfariinravi vältel võimalikult ühetaoline.

Allikas: toitumine.ee