Mida suurem SPF ehk päikesekaitsenumber, seda rohkem aega kulub päikesepõletuse tekkeks. Kõrge päikesekaitse ehk SPF numbriga päikesekaitsevahendid on selles mõttes petlikud, et nende mõjul ollakse reeglina kauem päikese käes, omamata samas tingimata kaitseb UVA kiirte kahjuliku mõju eest.

Et saada kaitset nii UVB kui ka UVA kiirte vastu, tuleks kasutada päikesekreeme, mis on SPF 15 või kõrgema näitajaga. Pikemaajalise päikese käes viibimise korral peaks kasutama vähemalt SPF 30 faktoriga päiksekreeme.

SPF 30-50 päikesekaitsekreemid vähendavad õigesti kasutades ning koos teiste päiksekaitsemeetoditega varajast fotovananemist. Sageli kasutavad inimesed kreemi soovitatavast kogusest palju vähem. Rusikareegel täiskasvanud inimesele võiks olla, et kogu keha jaoks on vaja kasutada 45 ml (3 supilusikatäit) päikesekaitsekreemi ja see tuleks peale määrida vähemalt 30 minutit enne päikese kätte minekut.

Kusjuures ära ei tohi unustada ka huuli ja kõrvu! Päiksekaitset tuleks uuendada peale iga kahte tundi või siis ka vahetult peale ujumist või tugevat higistamist. Valige päikesekreem, mis sisaldab titaaniumdioksiidi ja tsinkoksiidi (lastele mõeldud päikesekreemid). Kuna need pakuvad füüsikalist kaitset UVA ja UVB kiirguse eest, võivad need jätta nahale valge kihi.

Tasub jätkuvalt meeles pidada, et ükski päikesekaitsekreem ei kaitse meid täielikult UVK kiirguse eest! Ehk siis päikese võtmisega tasub piiri pidada.

Allikas: Südameapteek