Lamatisi on kergem ära hoida kui ravida
Tavapärasemad lamatiste teket mõjutavad tegurid on seotud kõrge vanusega, üle- või alakaalulisusega, naha niiskusesisalduse vähenemisega, diabeedi ja muude veresoonkonna haigustega. Sageli ei saagi kõiki lamatiste tekke riske kõrvaldada, ent igal inimesel, kes on sunnitud terviseprobleemi tõttu pikemalt voodisse jääma, tuleks juba enne oma perearstilt, -õelt või koduõelt nõu küsida.
Lamatis on naha ja/või nahaaluse koe kahjustus, mis tekib pikemaajalise surve või hõõrdumise tõttu. Enamasti tekivad lamatised kehapiirkondades, kus luud ulatuvad kehapinna lähedale. Tegemist on väga valuliku ja püsivat ebamugavust tekitava tüsistusega, mis ohustab liikumispiiranguga inimesi nii haiglas, hoolekandeasutuses kui ka kodus.
Euroopa riikides korraldatud uuringud näitavad, et lamatiste üldine levimus haiglas viibivate patsientide seas on 18%, kuid see sagedus on eri riikides varieeruv. Eestis puuduvad ühtsed andmed lamatiste levimuse kohta, sest neid ei registreerita ega kodeerita veel kõikides hoolekande- ja tervishoiuasutustes korrapäraselt. Ei ole siiski alust arvata, et lamatiste esinemissagedus oleks meil väiksem kui teistes arenenud riikides.
Sümptomid ja ennetus
Lamatiste tekkest annab kõigepealt märku püsiv nahapunetus. Kui punetus asendit vahetades mõne minutiga ei kao, tuleb kindlasti jälgida, et nahk ei saaks punetavas kohas rohkem survet. Väga oluline on, et nahk saaks hingata. Lamatise tekkimist soodustab ka väga kuiv või pidevalt niiske nahk, mis põhjustab haudumist. Sellepärast on oluline jälgida, kas patsient higistab. Kindlasti tuleb vähe liikuda saava inimese asendit vähemalt kahe kuni nelja tunni tagant vahetada.
Kuna lamatiste diagnoosimise ja ravimise praktika on sageli raviasutustes erinev, ei kasutata nende ennetamiseks ja raviks alati parimaid tõenduspõhiseid võimalusi. Seda puudujääki aitab nüüd täita kinnitatud ravijuhend „Lamatiste ennetus ja konservatiivne ravi”, mille väljatöötamisel osalesid väga paljud osapooled.
Ravijuhend on peamiselt mõeldud tervishoiu- ja hoolekandeasutuste töötajatele ning selle eesmärk on ühtlustada õendus- ja hooldustöötajate teadmisi lamatiste ennetamisvõtetest ja juba tekkinud lamatiste esmasest hooldamisest.
Kuna haigekassa on seadnud üheks oluliseks lähieesmärgiks jagada lamatiste ennetamisega seotud teavet võimalikult paljudele, alustatakse 2016. aasta algusest tervishoiutöötajate koolitusi. Valmimisel on ka teabematerjal.
Loo autor on haigekassa ravikvaliteedi peaspetsialist.
