Margus Viigimaa: Vanusega tõuseb ka tervislikult elava inimese südamehaiguse risk
Vanusega südamehaiguste risk kasvab. Kuid seda, millises vanuses ja kui palju kasvab, saab suuresti ise suunata, ütleb südamearst professor Margus Viigimaa.
Miks on nii, et vanusega tõuseb südamehaiguste risk isegi siis, kui eluviisid on igati tervislikud ja pärilikku soodumust pole?
„Et sellele küsimusele vastata, peab teadma, mida kujutab endast peamine südame- ja veresoonkonnahaiguste põhjustaja – ateroskleroos,“ ütleb dr Viigimaa.
Lühidalt on lugu järgmine. Kui inimese veres on ülemäära halba ehk LDL-kolesterooli, põhjustab see kolesterooli ladestumise veresoonte seintele. Lademetest kujunevad naastud ning sellist seisundit nimetataksegi ateroskleroosiks ehk rahvakeeli veresoonte lupjumiseks. Kui naastud suurenevad, ummistavad need osaliselt veresoone valendiku. Inimene hakkab rinnus valu tundma, sest veresoone ahenemise tõttu ei jõua piisavalt hapnikurikast verd südamelihase rakkudeni. Tekib isheemia ehk hapnikunälg ja areneb välja südame isheemiatõbi.
Kui nüüd naast veelgi suureneb, võib see lõhkeda. Naastu rebenedes vabanevad ained, mis põhjustavad trombi, see omakorda sulgeb veresoone valendiku kas osaliselt või täielikult. Kui tromb on tekkinud südamelihase arterites, on tagajärjeks infarkt. Ajus põhjustab selline veresoonte ummistumine ajuinfarkti ehk insuldi.
Niisiis on nn veresoonte lupjumine kõige kurja juur. Päris ära kolesterooli ladestumist me vaevalt et hoida saame, sest piltlikult võib seda nimetada elamise tulemuseks. Kuid me saame seda õigeid valikuid tehes oluliselt vähendada.
Tervisele tähtsad verstapostid
„Ateroskleroos on paratamatu kasvav protsess. Samas saab seda ennetada ja edasi lükata, kui õigel ajal tegutsema hakata,“ ütleb dr Viigimaa. „Alustada võiks sellest, et igas vanuses peab teadma oma peamisi tervisenäitajaid – veresuhkru ja kolesterooli taset, vererõhku. Need annavad meile palju infot.“
Dr Viigimaa ütleb, et südame tervisega tegelemine algab tegelikult juba lapsepõlvest. „Kui laps sünnib perre, kus on alla 50-aastaselt mõni pereliige infarkti või insulti surnud, tuleb vaadata, kas ja kuidas saame selle lapse südametervist mõjutada,“ toob ta näite. Ilmselgelt tuleb tema südant tihedamini kontrollida.
20ndates eluaastates inimese süda on noor ja tugev. Siis tuleb teha sporti ja pahedega piiri pidada. Seda siis, kui noorel inimesel pole kaasasündinud südameriket ja pärilikku riskifaktorit, vererõhk ning kehakaal on normis. Vastasel juhul tuleb hakata tegutsema ja koos arstiga mõelda, kuidas edasi minna, et süda võimalikult kaua vastu peaks.
Kipub olema nii, et 30nda ja 50nda eluaasta vahel areneb välja hüpertoonia- ehk kõrgvererõhutõbi, tavaliselt tõuseb selles vanuses ka kolesteroolitase. On viimane aeg üle vaadata oma eluviisid ja tervisekäitumine, teha vajalikud mõõtmised (kolesterool, veresuhkur, vererõhk, vööümbermõõt) ja nende tulemusi spetsialistiga arutada.
Ei suitsule!
„Tuleb loobuda suitsetamisest!“ on dr Viigimaa resoluutne. Suitsetamist hindab ta südame- ja veresoonkonnahaiguste kõige suuremaks ja ohtlikumaks riskifaktoriks, seades selle ülekaalustki ettepoole. Miks nii?
„Isegi kui jätta suitsetamine maha keskeas, pikeneb eluiga vähemalt viie aasta võrra. Südameinfarkti risk väheneb suitsetamisest loobunul viie-seitsme aastaga samale tasemele nagu mittesuitsetajal. Suitsetamine on riskitegur, mille saame päevapealt täiesti välja lülitada,“ rõhutab dr Viigimaa. „Erinevalt kolesterooli, vererõhu ja kehakaalu normi saamisest, mis võtab kauem aega.“
See aga ei tähenda, et ülekaal südamele ohtlik pole. Juba 20 ülekiloga saab diagnoosida metaboolse sündroomi ehk kõhuõõnesisese rasvumise. See on mitme südame- ja veresoonkonnahaiguse peamine riskifaktor, selgitab südamearst. Suurenenud vööümbermõõt suurendab südamehaiguste tekkeriski isegi siis, kui jätta kõrvale vanus ja muud riskifaktorid.
Niisiis tahab süda kehalist koormust – liikumist, jõu- ja eakohast trenni. See ei pea olema mitte niivõrd intensiivne kui regulaarne. Soovitatav on teha nädalas trenni kaks korda tund aega, aga seda asendab edukalt ka igapäevane pool tundi kiiret kõndi – see on miinimum, mida oma südame heaks teha.
„Ja käige trepist,“ soovitab dr Viigimaa. Kolm-neli korrust on paras maa, mida regulaarselt läbida, et vererõhk ja kehakaal hakkaks tasapisi langema. „Esimese kümne üleliigse kilo kaotamine parandab tervisenäitajaid kõige rohkem,“ teab dr Viigimaa oma patsientide põhjal.
Muidugi ei tohi alahinnata ka stressi, pikaajaline kõrge stressitase on tervisele kõige ohtlikum. Siingi on abi korrapärasest liikumisest ja elustiili muutmisest.
Südameraport annab juhised järgmiseks kümneks aastaks
BENU Pärnu Papiniidu Apteegis saab lasta koostada endale südame terviseriski raporti, mis annab hea ülevaate südame tervislikust seisundist. Kuid mitte ainult: mahukas, ligi viieleheküljeline raport annab ka n-ö kümne aasta tegevusplaani ehk soovitused ja nõuanded, kuidas oma südame huvides edasi elada.
Kas ja kuidas tuleb muuta elustiili ja toitumist, kuidas valida sobivamat viisi oma kehalise aktiivsuse tõstmiseks, kas südamehaiguste risk on madal, mõõdukas või kõrge – kõike seda saab iga südameraportit koostama tulnu esmalt kuulda temaga tegelevalt apteekrilt ja hiljem kodus kaasa antud raportist ise uurida.
BENU Papiniidu Apteegi apteeker Margot Lehari ütleb, et seni on südameraportit koostama tulnud rohkem vanemad inimesed, kel enamasti on juba südamega muresid. „Kuid väga tahaks, et tuleksid ka inimesed neljakümnendates, kel on keskealiste lähisugulaste seas esinenud näiteks insulti, infarkti või diabeeti, ja nooremad, kel on stressirohke töö või ülekaal. Raport annab ju nõuanded tervisekäitumiseks lähimaks kümneks aastaks, mis südamehaiguste ennetamise seisukohalt on eriti oluline noorematele ja keskeas inimestele,“ ütleb Margot Lehari.
Kuidas südame terviseriski raportit koostatakse? Esmalt arvutatakse välja kehamassiindeks, apteekrile on abiks spetsiaalne arvutiprogramm. Mõõdetakse puusa- ja taljeümbermõõtu, mõõtmiste suhe annab infot rasvumise kohta; veel mõõdetakse vererõhku, veresuhkrut, kolesterooli ja triglütseriidide taset organismis. Proviisor küsib füüsilise aktiivsuse ja elustiili kohta – kas klient liigub regulaarselt? Kas ta on suitsetaja? Kas suguvõsas esineb südamehaigusi? Lisatakse kliendi vanus ja koostatakse raport.
Apteekri sõnul on oma tervisenäitajaid mõõtma oodatud eelkõige need, kes tervisekäitumise abil veel saavad oma südame tervist hoida ja haigestumise riske vähendada. Ägedate või krooniliste südamehaigustega tuleks aga pöörduda otse arsti poole.
Tervislikud näitajad
LDL-kolesterool e halb kolesterool
Normaalne näitaja meestel ja naistel:
< 3.0 mmol/l sõltumata vanusest ja soost
Triglütseriidide normväärtus
Normaalne – < 1,7 mmol/l
Mõõdukalt kõrgenenud – 1,7–2,2 mmol/l
Oluliselt kõrgenenud – > 2,2 mmol/l
Veresuhkur
Tervel inimesel on veresuhkur tühja kõhuga kuni 5,5 mmol/l, kaks tundi pärast sööki mitte üle 7,8 mmol/l.
Vererõhk
Normaalne – <130 / <85
Piiripealne – 130–139 / 85–89
Kõrge – >140 / >90
Kehamassiindeks
Normaalkaalu korral – 19–24,9
Ülekaal – 25–29,9
Rasvumine – üle 30
Vööümbermõõt
Normaalne vööümbermõõt naistel kuni 88 cm, meestel 90 cm. Kui vöö- ja puusaümbermõõdu suhe meestel ületab 1 ja naistel 0,8, siis loetakse seda rasvumiseks.
Lugu Ilmus BENU Apteegi ajakirjas Ilu ja Tervis, mida saab tasuta BENU apteekidest.
