Mida näitavad meile erinevad vereanalüüsid?

 (1)

Mida näitavad meile erinevad vereanalüüsid?
Foto: Vallo Kruuser

Haiguste ennetamiseks ja oma tervisest ülevaatliku pildi saamiseks soovitatakse sageli esmalt alustada vereanalüüsist. On tuhandeid laborianalüüse, mida võib teha profülaktikaks või konkreetsete vaevuste põhjuste avastamiseks.

Vereanalüüside tulemused saabuvad kujul, kus analüüsi nimele järgneb soost ja vanusest tulenev referents- või normaalvahemik ning isiklik tulemus.

Kui teil on konkreetne vaevus või soov laborianalüüsidest täpsemalt teada, on soovituslik rääkiga läbi arstiga.

Peamiste terviseriskide hindamiseks on laboriarstid koostanud 13 analüüsist koosneva paketi. Mõistmaks, mis analüüse võiks teha ja mis on nende kõrvalekallete põhjused, vaata alljärgnevalt.

Hemogramm

  • Annab üldise ülevaate organismi seisundist
  • Võimaldab diagnoosida ja jälgida mitmeid vererakkudele mõju. avaldavaid haigusi ja seisundeid – näiteks kehvveresus (aneemia), infektsioon, põletik, veritsushäired jne.
  • Näitab immuunsüsteemi seisundit.
  • Näitab vere hapniku transpordivõimet ja organismi vedelikutaset.

Ferritiin

  • Näitab organismi rauavarusid.
  • Madalad väärtused viitavad rauavaegusele.
  • Abistav analüüs mitmesuguste mittespetsiifiliste kaebuste (väsimus, üldine nõrkustunne, isupuudus jne) põhjuste välja selgitamisel.
Seotud lood:

CRP (kõrgtundlik)

  • Tundlik põletiku ja südame-veresoonkonnahaiguste riski marker.
  • Tulemusi peab hindama kompleksselt koos teiste südame-veresoonkonnahaiguste riskifaktoritega.

Glükoos paastuplasmas

  • Organismi peamine energiaallikas.
  • Kõrged väärtused võivad osutada diabeedile ehk suhkruhaigusele.

Glükohemoglobiin (HbA1c)

  • Diabeedi (suhkruhaiguse) diagnoosimise ja jälgimise marker.
  • On kaasaegne diabeedi diagnoosimise ja haiguskulu jälgimise marker, mis võimaldab kindlaks teha ka inimesi, kellel on kõrgenenud risk diabeedi tekkeks.

Alaniini aminotransferaas (ALAT)

  • Võimaldab hinnata maksakahjustuse esinemist.
  • Ajutine väärtuse tõus võib tekkida ka pärast tugevat füüsilist koormust.

Kreatiniin (+eGFR)

  • Aitab hinnata, kas neerud töötavad normaalselt.
  • Väärtus sõltub muu hulgas lihasmassi suurusest.

Kilpnääret stimuleeriv hormoon (TSH)

  • Võimaldab hinnata kilpnäärme talitlust.
  • Kõrge TSH näitab enamasti kilpnäärme alatalitlust, madal TSH ületalitlust.

Vitamiin D (25-OH)

  • Vitamiin D tase mõjutab immuunsüsteemi tugevust, sooritusvõimet ja lihasjõudlust, defitsiit võib olla üheks kevad- ja sügisväsimuse tekke põhjustajaks.
  • Madalat taset seostatakse ka mitmete haiguste, nt südame-veresoonkonna haiguste, stressi, kõrgvererõhutõve, diabeedi, vähi jmt tekke kõrgenenud riskiga.

Kolesterool, LDL-kolesterool, HDL-kolesterool, triglütseriidid

  • Võimaldavad hinnata südame-veresoonkonna haiguste tekke riski.
  • Tulemusi peab hindama kompleksselt koos teiste südame-veresoonkonnahaiguste riskifaktoritega.

Alikas: Kliinik.ee. Artikli valmimist toetas meditsiinilabor SYNLAB. Eesti.

Loe veel

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

ELUTARGA TOP

Viimased uudised